Väikese pindalaga põhjapoolne osa Haabsaare oja valglast kuulub Võrtsjärve (Peipsi) vesikonda. Võrtsjärve jõuab Haabsaare oja vesi Ärnu jõe ja sealt edasi Väikese Emajõe kaudu. Ülejäänud territoorium jääb Liivi lahe vesikonda. Liivi lahega on rahvuspargist lähtuvatel jõgedel-ojadel ühendus Koiva jõe kaudu. Koivasse suubuvad otse läänepoolmikult algav Laanemetsa oja ja idapoolmikult (Sibula järvest) lähtuv Mustjõgi. Lõunaosast algavad Hargla ja Ahelo jõed suubuvad Mustjõkke. Silla (Labassaare) oja ja Arujõgi suubuvad omakorda Hargla ojja ja Ubajärvest alguse saav Ubajärve oja Ahelo jõkke. [6] 1.1.7 Taimkate Esindatud on kõik Lõuna-Eestile iseloomulikud kooslused: palu-, laane-, nõmme- ja salumetsad, niidud ja sood. Kõrgemaid taimi on üle 300 liigi, neist haruldasemad on mitmesugused kollad, kaunis kuldking, kuradikäpp, ainulehine soovalk, künnapuu, käokuld ning vesiroosid. [7]
Väikese pindalaga põhjapoolne osa Haabsaare oja valglast kuulub Võrtsjärve (Peipsi) vesikonda. Võrtsjärve jõuab Haabsaare oja vesi Ärnu jõe ja sealt edasi Väikese Emajõe kaudu. Ülejäänud territoorium jääb Liivi lahe vesikonda. Liivi lahega on rahvuspargist lähtuvatel jõgedel-ojadel ühendus Koiva jõe kaudu. Koivasse suubuvad otse läänepoolmikult algav Laanemetsa oja ja idapoolmikult (Sibula järvest) lähtuv Mustjõgi. Lõunaosast algavad Hargla ja Ahelo jõed suubuvad Mustjõkke. Silla (Labassaare) oja ja Arujõgi suubuvad omakorda Hargla ojja ja Ubajärvest alguse saav Ubajärve oja Ahelo jõkke. [6] 1.1.7 Taimkate Esindatud on kõik Lõuna-Eestile iseloomulikud kooslused: palu-, laane-, nõmme- ja salumetsad, niidud ja sood. Kõrgemaid taimi on üle 300 liigi, neist haruldasemad on mitmesugused kollad, kaunis kuldking, kuradikäpp, ainulehine soovalk, künnapuu, käokuld ning vesiroosid. [7] Joonis 3. Kuradikäpp
.....................................................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Ähijärv on järv Võru maakonnas Antsla vallas Karula rahvuspargis, Lüllemäelt 7 km kagu poole. Järve pindala on 176,2 ha, suurim sügavus on 5,5 m ja keskmine 3,8 m. Järv asub 77,3 meetri kõrgusel merepinnast. Järve suubub põhjast Alakonnu oja ja kirdest kaks väiksemat oja, esineb allikaid. Väljavool toimub lõunakaldalt Saera oja kaudu Ahelo jõkke. (info saadi vikipeedia leheküljelt http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84hij%C3%A4rv , 01.10.2012). Ähijärv kannab ka teist nime Ahijärv. Tegemist on loodusliku järvega, mis on avalikult kasutatav. Tegemist on eutroofse ehk rohketoitelise järvega. Valgala pindala on 14,7 km² ja veepeegli pindala on 181,2 ha. Saari on järvel 2, mille pndala kokku on 0,24 ha. Veetüüp(VRD) on keskmise karedusega kihistumata. Järve pikkus on 2550m, järve laius
inimeste poolt rajatud tiigid. Looduslikud väikeveekogud on enamasti tekkinud mitmekesise ja 5 vahelduva pinnamoe tõttu. Väiksed tiigid mis talviti põhjani läbikülmuvad, on elupaigaks haruldastele kahepaiksetele ja putukatele (4). Vooluveekogud on tähtsad looduslikes ja taastuvates sängides voolavad jõe ja ojalõgud, milliseid on Ahelo jõel, Mustjõel, Silla ojal ja Jargla ojal. Rahvuspraki jäävatest vooluveekogudest moodustavad looduslikes sängides olevad jõulõigud alla 5% (4). 2.3 Sood ja rabad Sood moodustavad karula rahvuspragist pea 10% ning tänu Karula pinnamoele on sood väikse pindalaga. Suure lubja ja toitainete sisalduse tõttu on kuplistikualale jäävad sood veel liigirikkamad kui oosmõhnastike alale jäävad sood. Suuremad sood asuvad rahvuspargi lõunaosas ning kõige suurem on Äestämise soo
annaabi.ee 
