vahel. · Enamasti peetakse Araabia kõrbe Sahara kõrbe osaks, kuigi teda Saharasse kuuluvast Liibüa kõrbest eraldab Niiluse org. · Mõnikord peetakse Araabia kõrbe ka eraldi kõrbeks. Sahara asukoht Sahara kõrb · Asub Aafrika põhjaosas. · Seal valitseb kuiv troopiline kliima. · Sahara lääneosas on valdavaks tasane pinnamood. · Taimestik on karjakasvatuseks piisav, seetõttu hulgub seal maure. · Sahara keskosas kõrguvad Ahaggari ja Tibesti mäed. · Paljudes paikades Sahara keskosas on allikaid ja oaase. · Üks suurimaid kõrbi. Loomade kohastumusi · Öine eluviis (päeval on enamus loomi end maa sisse kaevanud) · Heledavärviline karvkate, et ümbruse suhtes võimalikult nähtamatuks jääda. · Väike keha, pikk saba · Suveuni · Pole higinäärmeid, kuid on soolanäärmed. Iseloomulikke loomi · Karakal · Kaevurkilpkonn · Skorpion · Kõrbekivitäks · Väikekõrbehiir
Loodes ulatub Sahara Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat ei peeta tavaliselt Sahara osaks; Tripolitaania kuulumine Saharasse on vaieldav. Saharas valitseb kuiv troopiline kliima. Eriti põhjaosas sajab vähesel määral talvel vihma; kesk- ja lõunaosas esineb vähesel määral suvist vihma. Sahara lääneosas on valdavaks tasane pinnamood. Taimestik on karjakasvatuseks piisav, mistõttu seal hulgub maure; kuid põhjavesi tuleb harva pinnale ja oaase on vähe. Sahara keskosas kõrguvad Ahaggari ja Tibesti mäed. Seal, eriti Ahaggaris, on sademeid ja taimi rohkem, mägedest algavates jõgedes esineb voolamist. Paljudes paikades Sahara keskosas on allikaid ja oaase nende vahel rändlevad tuareege. Sahara idaosas asub Liibüa kõrbe tasandik, mis on kliima poolest palju kuivem. Ehkki Liibüa kõrbes leidub nii allikaid kui ka oaase, on see vee ja taimede vähesuses tõttu erinevalt teistest Sahara kõrbe osadest karjakasvatuseks sobimatu.
·Kõrbes on õhuniiskus 10 20% ·põhjavesi on kõrbes tavaliselt sügaval. ·Tuuled on nõrgad, aga esinevad tolmutormid (samuumid), mis kannavad tohutud liiva hulgad. Nad on seotud õhu alamkihi ülesoojenemisega. Pinnamood Sahara lääneosas on valdavaks tasane pinnamood. Taimestik on karjakasvatuseks piisav, mistõttu seal hulgub maure; kuid põhjavesi tuleb harva pinnale ja oaase on vähe. Sahara keskosas kõrguvad Ahaggari ja Tibesti mäed. Seal, eriti Ahaggaris, on sademeid ja taimi rohkem, mägedest algavates jõgedes esineb voolamist. Paljudes paikades Sahara keskosas on allikaid ja oaase nende vahel rändlevad tuareege. Sahara idaosas asub Liibüa kõrbe tasandik, mis on kliima poolest palju kuivem. Ehkki Liibüa kõrbes leidub nii allikaid kui ka oaase, on see vee ja taimede vähesuses tõttu erinevalt teistest Sahara kõrbe osadest karjakasvatuseks sobimatu.
Luna krbevndis, piki Kaljukitse prijoont (30? S), laiuvad Patagoonia Argentiinas, Kalahari Luna-Aafrikas ning Austraalia krbed. Sahara asub Phja-Aafrikas ja on maailma suurim krb, pindalaga le 9000000 km, millest ainult 207000 km koosneb oaasidest. Sahara oli kunagi rohtla, kuid umbes 8000 aastat tagasi see krbestus ja nd on see enamasti kivikrb, osaliselt liivakrb. Sahara jaotatakse geograafiliselt neljaks osaks: Lne-Saharaks lnes; Ahaggari mestikuks ja Tibesti massiiviks keskel; ja Liiba krbeks idas. Kliima on kuiv, enamus piirkondi saab alla 127 mm sademeid aastas. Temperatuur kigub miinustest kuni le 54,4?. Taimi peaaegu pole, v.a. oaasides. Saharas on ka palju kunstlike oaase, mis on mnikord le 1000 meetri sgavad. Gobi on suur krb Aasias, enamasti Mongoolias ja osaliselt Phja- Hiinas. Ta on mbritsetud igalt poolt mestikega ja nii asub Gobi mgedevahelisel platool, natuke krgemal kui mbrus. Kolmveerand Gobi krbest
Suurim ulatus idast läände 5700, põhjast lõunasse 2000 km, pindala üle 8 mln. km2. Umbes 4/5 Saharast on 200500 m kõrgune tasandik, põhja ja idaosas on meretasemest allapoole ulatuvaid nõgusud (Kattara,Faijum), keskosas Ahaggari (3005 m) ja Tibesti mägismaa (3415 m ) ning platood. Umbes 70% Saharast on kivi(hammaada) ja klibukõrb (seriir,LääneSaharas reg), 20% liivakõrb (erg; peamiselt LääneSaharas), viimases on 100320 m kõrgusi luiteid. Kohati paljandub kristalne aluskord . Sahara maapõues leidub rohkesti naftat ja maagaasi ning metallimaake ( raud,vask,mangaan,tina, nikkel,kroom,tsink,hõbe, kuld, plaatina, toorium, uraan), palju on keedusoola,fosforiiti ja põhjavett.
annaabi.ee 
