Kuna haritava maa juurdevõtmine ja mullaviljakuse säilitamine/suurendamine on probleem (enamik sobivaid alasid on juba kasutusele võetud), leiti lahendus arenguriikidele põllumajandustootluse tõusuks sobivate kultuuride (sortide) aretuse teel nimetati "roheliseks revolutsiooniks". Rohelise revolutsiooni eesmärk on suurendada saaki pindalaühiku kohta. · Rahvusvaheliste korporatsioonide (TNC) survel täiustatakse agrotehnoloogiat senisest suurem mehhaniseeritud tootmine arengumaades 29. Põllumajanduslik maaomand ja selle muutused arengumaades. ... Euroopas on põllumajandustootmisel ülemindud suurtele mehhaniseeritud ja automatiseeritud farmidele, kus on mõned palgatud töölised ning kus taluomanik ise viljeleb linnalist elustiili. · Esineb 4 tüüpi majandamist: 1. Kogukondlik majandamine ühiselt kasutatakse ja haritakse maad. Saak jaotatakse võrdselt.
Kuna haritava maa juurdevõtmine ja mullaviljakuse säilitamine/suurendamine on probleem (enamik sobivaid alasid on juba kasutusele võetud), leiti lahendus arenguriikidele põllumajandustootluse tõusuks sobivate kultuuride (sortide) aretuse teel nimetati "roheliseks revolutsiooniks". Rohelise revolutsiooni eesmärk on suurendada saaki pindalaühiku kohta. · Rahvusvaheliste korporatsioonide (TNC) survel täiustatakse agrotehnoloogiat senisest suurem mehhaniseeritud tootmine arengumaades 28. Põllumajanduslik maaomand ja selle muutused arengumaades. ... Euroopas on põllumajandustootmisel ülemindud suurtele mehhaniseeritud ja automatiseeritud farmidele, kus on mõned palgatud töölised ning kus taluomanik ise viljeleb linnalist elustiili. · Esineb 4 tüüpi majandamist: 1. Kogukondlik majandamine ühiselt kasutatakse ja haritakse maad
kultuurina. Eesti Maaviljeluse Instituudi pikaajalised uurimused on näidanud, et idakitsehernes ei levi iseeneselikult kuna taim vajab arenemiseks liigiomast bakterkultuuri (Rhizobium galegae), millega seemned tuleb vahetult enne külvi töödelda ja seetõttu ei saaks pidada ida-kitsehernest loodusesse tungivaks võõrliigiks. Vanemate ida-kitseherne põldude likvideerimine ei tohiks ka probleemiks olla, kui rakendada Eesti Maaviljeluse Instituudi poolt välja töötatud agrotehnoloogiat. · Etanoolikultuurid: nisu, rukis, tritikale (nisu ja rukki hübriid), kartul, suhkrupeet Kõikide nimetatud liikide kasutamisel vedelkütuste tootmisel võib saagi kvaliteet olla kõikuvam ning vähem valke sisaldav kui toidu- või sööda otstarbel kasvatataval kultuuril. Tuleb märkida, et teraviljast toodetava etanooli omahind on madalam kui kartulist toodetaval etanoolil eelkõige just suurte hoiustamis- ja transpordikulude tõttu. Lisaks
mükotoksiinide, aga eriti aflatoksiinide jõudmist piimalehmade söötadesse. Elementaarne on söötade säilitamine madala niiskusesisaldusega keskkonnas ja teravilja nõuetekohane töötlemine loomasööda valmistamisel. Tuleb vältida vigu söötade konserveerimismeetodite rakendmisel (silo fermenteerimine, heina pallimine jm). Mingil määral on söötade hoiustamisel võimalik kasutada hallituste kasvu pidurdavaid orgaanilisi happeid (Bryden, 2007). Samas pole tänapäeva agrotehnoloogiat silmas pidades alati võimalik vältida teraviljasaagi koristuseelset saastumist hallitusseentega, mükotoksikooside profülaktika on realiseeritav sageli vaid osaliselt, ja pealegi on see sooja ja niiske kliimaga maades ka võrdlemisi kallis (Sural ja Dvorska, 2011) Et taimekasvatuse geograafiline piirkond mõjutab suuresti toksiinide moodustumist, on oluline pöörata erilist tähelepanu just ohustatud piirkondades (niisked soojad alad) või perioodidel (põua-
annaabi.ee 
