"... poliitikal oli Th. Pooli huvides ja tegevuses kõrvaline osa... Pärisosa Th. Pooli elutööst - veiste tõuaretus, ja sellest väljakasvanud ülesanne - põhisöötade tootmine ja ratsionaalne kasutus, osutab tihedat seost teooria, tegeluse ja ühiskondliku rakenduse vahel" (1965). Hr. Pooli teod ja tegemised maaseaduse (1919) põhiautor ja põllutööministrina maareformi rakendaja pani aluse katsepunktide võrgu väljakujundamisele eesti agronoomilise nõuandeteenistuse rajaja fosforiidikaevandamise algatajaid, mõnda aega osaühingu "Eesti Vosvoriit" tegevjuhataja Eesti Hollandi-Friisi Karja Kasvatajate Seltsi (1920-40) asutaja ja esimees ajakirja "Uus Talu" asutaja ja tegevtoimetaja sarja "Väikepõllumehe kirjavara" üks toimetajaid ja viljakas autor paljude teadusväärtusega kirjutiste autor ja kaasautor kujundas Piistaoja talu, mille tema isa oli linamüügituluga 1896.a. päriseks ostnud, üle Eesti tuntud tootmis- ja katsetaluks:
Nende teadmisi said kasutada ka talumehed, aga oli ka selliseid talumehi, kes noori õppinud poisse ei usaldanud ja tegutsesid ikka iseenda tarkusest, olgugi et valed töövõtted sageli kätte maksid. Ent paljud ei tahtnud maade (soode) ülesharimisest kuuldagi. Eesti riik oli aga suuna võtnud põllumajandusele ja hiljem tuli neilgi uuendustega kaasa minna. Koolis oli õpilaste omavalitsus, eesotsas õpilasvanemaga, kes oli sidepidajaks õpilaste ja õpetajate vahel. Oli ka agronoomilise nõuande büroo, mis pakkus juhatust talude maaparanduses ja raamatupidamises. Kool sai tegutseda 15 aastat. Paljud läksid hiljem edasi kõrgkooli. Mitmed kohalikud lõpetajad jäid aga ka Toomale tööle. Siinsetest lõpetajatest olid Heino Laanemets, Hugo Kaljumäe ja August Peedo kuni oma elu lõpuni siinsete tööde ja tegemistega seotud. Mitmetest lõpetajatest said nõukogude ajal agronoomid, kolhooside esimehed ning teadustöö tegijad õpitud alal.
pandivere kõrgustiku piirkonnas ja üldiselt asusid lagedal alal. Kadrina vald valiti piirkonnaks, sest sealse mullastiku seisundi kohta puudusid detailsed andmed ning asukoht oli kursusetöö koostajale kõige huvipakkuvam. 1. Sisetööd: Peamisteks sisetöödeks olid mulla boniteedi arvutused, huumusringi tabeli koostamine, kus tuli välja tuua kaevete sügavused, huumus%, pH, lõimis. Kõige lõpuks andis kursusetöö koostaja kõigile kolmele kaevele agronoomilise hinnangu, kus tõi välja, milline maa milliseks tegevuseks sobib ning mida tuleks teha, et mullastiku tingimusi tulevikus parandada. 2. Välitööd: Kõik kolm kaevet teostati labidate abil, et ei ajaks horisonte segamini ja jääks võimalikult loomulik pilt horisontidest. Kõigepealt tuli võtta proov kilekotti igast horisondist, et koostada sügavkaeve liivmonoliiti. Seejärel tuli igast
annaabi.ee 
