Vanasti Eesti rahvameditsiinis kasutati punase ristiku lehti koos keedetud sibulaga nahapõletike ehk nn roosi raviks (Gorbunova, 1998). Mesilastele ja kimalastele on punane ristik suurepärane korjetaim. Punase ristiku õied eritavad kuni 120 kg suhkrut hektari kohta. Õiekarikas on 6-10 mm sügav ja mesilastele ei ole sügava õiekarika tõttu nektar täielikult kätte saadav (Eesti põhilised korjetaimed, 13.10.2010) Kättesaadavaks koguseks on umbes (6-12 kg/ha. Soodsates tingimustes, hea agrofooni ja küllaldase niiskuse korral aga nektsarivoolus õites tõuseb ja mesilastele kättesaadav osa on suurem. (Riis, Karise, 2015) Punase ristiku sordid Eesti Vabariigi Sordilehel on 2013. Aastal 12 sorti, neist 7 on varajased (,,Atlantis", ,,Harmonie", ,,Jõgeva 433", ,,Maro", ,,Mars", ,,Varte", ,,Vesna"" ja 5 hilist (,,Ilte", ,,Jõgeva 205", ,,Rajah", ,,SW Ares", ,,Vivi") (Sordileht seisuga 8. Jaanuar 2013). Jõgeval on neist
Kultuuride väetamine Üldine skeem • Nõuded mullale • Lubiväetiste kasutamine • Orgaaniliste väetiste kasutamine • NPK väetised (vastavalt planeeritavale saagile ja mullaviljakusele) • Teisejärgulised makroelemendid • Mikroelemendid Taliteraviljad Mulla liigse happesuse suhtes on tundlik talinisu, seevastu rukis on mulla happesuse suhtes leplik. Tänu tugevale juurestikule on rukis leplikum mulla agrofooni suhtes. Taliteraviljad reageerivad väga hästi orgaanilisele väetisele. Sõnnik tuleb sisse künda vähemalt 3…4 nädalat enne külvi. Lämmastikväetised antakse reeglina kevadel pealtväetisena taimede kasvu algusele järgneva kümne päeva jooksul. Sügisel võib lämmastikväetist vaid erandkorras huumusvaestel muldadel, kui ei kasutatud orgaanilist väetist. PK väetised vastavalt väetistarbele kesakünni alla. Taliviljadele võib PK väetisi anda ka varuväetisena, kui
suurendades mikropooride mahtu, mistõttu paraneb põuakindlus; vähendades kasvupinnase tundlikkust temperatuurikõikumiste suhtes (poorides olev õhk on hea soojusisolaator); vähendades oma supressiivse iseloomu tõttu taimehaiguste riski; vähendades oma kõrge katioonivahetuspotentsiaali tõttu üleväetamisest ja liigsoolsusest tulenevaid taimekasvatuslikke riske; tasandades väetamise ebaühtlusest tulenevaid agrofooni kõikumisi. 3.1.4. Mükoriisa Mükoriisaks ehk seenjuureks nimetatakse seente ja taimejuurte kooseluvormi, kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes (sümbioosis). Mükoriisaseened aitavad taimedel hankida eluks vajalikku vett ja toitaineid ning kaitsevad neid juureparasiitide eest; fotosünteesiks võimetu seen aga saab taimelt kasvuks vajalikke orgaanilisi ühendeid ning vitamiine. Sellise kooselu „hüvesid“ kasutab ligikaudu 90% maismaataimeliikidest
annaabi.ee 
