vana Euroopa traditsioonilisi väärtusi Hermann Göring: · Olles sõjaliselt ning poliitiliselt tugeva Saksamaa pooldaja ning Saksamaad alandava Versailles' rahu vastane liitus nende teesidega populaarsust koguva NSDAPga. Kasutades ära oma sõjaväelist väljaõpet ning sõjakangelase oreooli hakkas ta arendama partei poolsõjaväelist organisatsiooni Sturmabteilungit (SA), mille juhiks sai ta jaanuarikuus 1923. · Hitleri agaraim ja agressiivseim käsilane · Tema kaasvastutusel toimus välismaalastest sunnitööliste deporteerimine ja juudimõrv. Ilma mingi enesesüüdistuseta tunnistas Göring end avalikult südametunnistuseta inimeseks: "Mul pole südametunnistust. Minu südametunnistuse nimi on Hitler." · 1932 valiti Göring Riigipäeva esimeheks SS: · Vastutav enamike sõjakuritegude eest · Peamine organisatsioon, mis viis läbi Holokausti
konverentsilaudade taga. Göring: "Jätame kord selle va banque mängmise." Hitler: "Olen kogu oma elu ainult va banque mänginud." Mitte rahuarmastus ei viinud "teist meest" reetmismõteteni, vaid õigustatud mure, et agressiivne ekspansioonipoliitika lõpuks Kolmanda Reichi, millest ta kasu oli lõiganud, tasakaalust välja viib. "Kohutav, Hitler on aru kaotanud." Ent Göring oli oma lojaalsuse lõksus, avalik vasuhakk oli mõeldamatu. Nii sai temast Hitleri agaraim ja agressiivseim käsilane, täispuhutud hernehirmutis, kellele Rootsi arstid juba kahekümnendate aastate keskel õige diagnoosi olid andnud. http://www.abiks.pri.ee Göringi alluvuses olevate õhujõudude maandumine sai mehe poliitiliseks hävinguks. Lõhnastatud Nerost, võimu kuritarvitamise ja korruptsiooni kehastusest, sai oma himude ja kirgede ohver
saksa soost vasallidele, põhjustas see pidevaid konflikte nende ja kuninga vahel. Kiriklikult oli tähtsaimaks võimukandjaks Riia peapiiskop, kellele teised piiskopid (va Tallinna piiskop) allusid. Kiriklikus mõttes jagunes Eesti kihelkondadeks (1 kihelkond moodustas ühe kiriku koguduse). Aja jooksul kujunes Eestis välja ca 100 kihelkonda. Vana Liivimaa riigid olid omavahel pidevalt tülis. 13.-14.saj puhkesid mitmed kodusõjad, üksteiselt püüti vallutada maid ja linnu. Agressiivseim oli orduriik, kes eri aegadel on piiranud nii Riiat, Tartut kui Tallinnat. Ka piiskopkonnad ajasid kohati aktiivset välispoliitikat ja nt Tartu piiskop sõlmis koguni liidulepingu Inglise kuningaga. Kuigi eestlased olid alistatud ei olnud nad lõplikult alla surutud. Sellest annavad tunnistust eestlastega sõlmitud lepingud, kus eestlaste kohustuste kõrval on ära toodud ka mõningad õigused. Nt osalesid eestlaste esindajad kohtumõistmisel ja saarlastel oli lubatud relva kanda
annaabi.ee 
