(23) Selle (materiaalse) implikatsiooni ebasoovitavate interpolatsiooniomaduste tõttu leiab too hägusloogikas siiski vähe kasutamist; reeglina on SIIS realiseeritud t-normina 2 Fr ( y ) = r r , (r = 1, ..., R) (24) Kus r tähistab r-nda reegliga seotud väljundi liikmesfunktsiooni. Süsteemi summaarne (hägus) väljund saadakse üksikute reeglite väljundite agregeerimisel lingvistilisele operaatorile VÕI vastava s- normiga. 2 Robert Babuska [4] väitel esindab materiaalne implikatsioon suunatud seost "Ast järeldub B", samas kui t-normi peaks antud juhul interpreteerima kui suunamata seost "A kehtib ja B kehtib". 1.6 Järeldusalgoritm üldkujul. 14 R (25) F ( y ) = U Fr ( y )
saadakse liitkogum. Individuaalindeks - dünaamika suhtarv, millega väljendatakse kas kvalitatiivselt ühtlase kogumi või kvalitatiivse üksiktunnuse ajalist muutmist Üldindeks - Väljendavad ebaühtlase koostisega liitkogumi ajalist muutumist nt tarbijahinnaindeks, tootjahinnaindeks, börsi indeksid. Ühismõõdustamine - indekseeritava suuruse läbikorrutamine ühismõõdustajaga. Ühismõõdustatud suuruste ühendamisel ehk agregeerimisel saadakse agregaatsumma. Koondindeks – väljendavad korraga mitme teguri muutumist. Nt käibe indeks (korraga nii hinna kui koguse muutumine) Teguriindeks - ainult ühe teguri muutumine, teiste tegurite mõju on elimineeritud. Nt: hinna indeks või koguse indeks Mahuindeks – Hinnaindeks – Koondindeks – 5. Jaotusseadused Juhuslik suurus - suurus, mis katse tulemusel omandab juhuslikult ühe ja ainult ühe oma võimalikest väärtustest
(toodete kogud q ja hulgihind p ; pq=maksumus). Kaudses tähenduses väljendab ühismõõtsustatud suurus korraga mõlema temas ühendatud kordaja majanduslikku sisu. Ühismõõtsustatud suuruste otsese ja kaudse tähenduse eristamisel tugineb hiljem teguriindeksite kahesugune tõlgendamine. 3. objekti agregeerimine . Ühismõõtsustatud suuruste ühendamisel, liitmisel ehk agregeerimisel saadakse uurimisobjektiks oleva nähtuse mahtu väljendavad agregaatsummad. Eespool toodud näites taandub agregeerimine eri toodete maksumuste liitmisel, mille tulemusel saadakse 2 avaldist ∑p0q0 ja ∑p1q1. 4. eemaldamine(elimineerimine) ja hüpoteetiline eksperiment. Teadusliku abstraktsiooni rakendamiseni jõutakse indeksi leidmise neljandal etapil. Objekti
Kulud > kasud. Kasu = tõenäosus, et antud hääl osutub otsustavaks. Hääletamine kui irratsionaalne tegevus 60ndad: Buchanan & Tullock: The Logic of Collective Action Avalik valik vs heaoluökonoomika 1) Uurimisobjekt: poliitikate sisu vs mängureeglid 2) Efektiivsus: Pareto efektiivsus vs Wicksellilik efektiivsus Avaliku valiku ja sotsiaalse valiku ühine küsimus: kui meil on teada indiviidide eelistused, siis kuidas me agregeerime need kollektiivseks valikuks? Probleemid agregeerimisel: arvuline summeerimine on keeruline (raske võrrelda kasulikkust, mida 1 inimene erinevatest asjadest saab), isikutevaheline kasulikkuse summeerimine on veel keerulisem. Pareto lahendus: võrdleme eelistusi ordinaalselt (A>B>C) Condorcet’ paradoks: isegi kui indiviidide eelistused on transitiivsed, võivad nende põhjal agregeeritud kollektiivsed eelistused, mis on leitud enamushääletamise abil, olla mitte transitiivsed, mistõttu ei eksisteeri stabiilset tulemust.
annaabi.ee 
