eraettevõtteid, sadu avalik-õiguslikke ettevõtteid ja munitsipaalasutusi, kümneid finantsasutusi. Iga päev tehakse miljoneid otsustusi kaupade ja teenuste tootmise ning tarbimise, tööjõu pakkumise ja värbamise, krediidi ja maksete valdkondades. On mõeldamatu, et kogu selle andmehulgast lähtudes oleks võimalik iga majandussubjekti edasist käitumist prognoosida. Ülevaatlikkuse tagamiseks tuleb ühelaadsed majandusüksused agregeerida sektoriteks ja ühelaadsed transaktsioonid agregaatideks. Ainult makroökonoomiliste kontseptsioonide loomisel. Agregeerimine on seotud suure infokaoga. 1.1 Mikro- ja makroökonoomilise lähenemisviisi erinevused. Mikroökonoomiline lähenemisviis lähtub üksiksubjektist, käsitlus algab üksikust majandussubjektist nende otsuste koosmõjul formuleeruvad majandusprotsesside üldised seaduspärasused. Liigub üksikult üldisele. Keskseks probleemiks on valiku- ja jaotusprobleem
Liikmesfunktsioon võib omada suvalist väärtust vahemikus [0, 1]. Järeldusalgoritm: KUI U1 on Bi1 JA U2 on Bi2 JA... ...JA Un on Bin SIIS V on Di i=1 ,2,..., m U1 = u1* , U2=u2* jne V leidmiseks tuleb leida: Iga reegli kehtivusmäär (leitakse reeglite tingimuspoole eelduste täidetus, mida iseloomustab liikmesfunktsiooni μir väärtus kohal x). Iga reegli väljund (arvutatakse mil määral jooksvad sisendid aktiveerivad kogu reegli). Agregeerida reeglite väljundid üheks väljundiks. Häguärastamine: vajalik mudeli reaalseks kasutamiseks (hägushulk -> arv). Süsteemi numbrilise väljundi tuletamiseks kasutatakse häguärastamist..Selleks on 4 meetodit: raskuskeskme meetod; maksimumide keskmine; minimaalne maksimum; maksimaalne maksimum. Nt maksimumide keskmise meetod kuulub indekseeritud häguärastamismeetodite hulka, mis jätavad arvestamata hägusa väljundi selle osa, mille liikmesfunktsiooni väärtus jääb alla teatud taset.
Kemolitoautotroof, kogub väävlitilku rakkudesse. Suuremõõdulistel isenditel on rakkused nitraadivakuoolid hingamine, tsütoplasma aktiivse mahu vähendamine. Niidi diameeter üle 100 µm. Leucothrix. Ebasoodstate keskonnatingimuste mõjul niidi rakud ümarduvad ja muutuvad goniidideks, mis vabanevad niidi tipuosas. Goniidid liiguvad tahkel pinnal libisevalt, kinnituvad, moodustvad kinnitusplaadi ja moodustavad uue niidi. Kui goniide on rohkesti, siis nad võivad omavahel kinnitusplaatidega agregeerida ja moodustada roseti. Mõnedel niitjatel tsüanobakteritele on niidis ka erineva funktsiooni ja morfoloogiaga rakke (spoorid e. akineedid- talub ebasoodsaid tingimusi; heterotsüst- fikseerib õhulämmastikku N2). 13 Punguvad ja jätketega bakterid Mõnede bakterite rakkudel on jätked, mis on kas raku väljakasved (jätketesse ulatub rakumembraan ja tsütoplasma) või koosvevad kas valgust või eritatud limast. Kinnitumisfunktsioon.
annaabi.ee 
