suurusega 1-250nm) olemasoluga, mis vette asetuna annavad kolloidlahuse (suspension ei
lähe läbi filterpaberi). Kolloidide sisaldus mullas oleneb tema ibe- ja huumusesisaldusest,
mida rohkem seda kolloidserikkam muld (savi- ja liivsavi mullad). Kolloidide rikkad on
savimullad, vaesed liivmullad. Kolloidid jaotuvad: mineraalsed, orgaanilised ja orgaanilis-
mineraalsed. Kolloidide ehitus: K iga osake koosneb paljude molekulide kogumist e mol
agregaadist. K süsteemi tahke faas koosneb mitsellidest.
Soolid: kolloidlahust nim sooliks. Kui kolloidlahus vananeb, kui kuivab, kui sinna lahusesse
satuvad elektrolüüdid (soolad), kui lahus külmub, siis see kolloidlahus kalgendub ehk
koaguleerub ja sool läheb üle geeliks. Koagulatsioon võib olla pöörduv ja võib olla
pöördumatu. Geel seobki struktuuriagregaadid osakesteks. SKEEM, ehk saab nii paremini
aru:D : Soolid
kolloidserikkam muld (savi- ja liivsavi mullad).: Mineraalsed k- kivimite ja mineral tugeval peenestumisel murenemise käigus Si-, Al-, Fe- happendist. Teised väikes hulgas. Orgaanilised k- taimesete, loomsete jäänuste muundumisel, molekulite liitumise ja tihkestumise teel. Humiin- ja fulvohappest, ligniinist, valkudest, kiudainest... Orgaanilis-mineraalsed kompleks k. Tek min ja org k vahelise reaktsioonide tulemusena Kolloidide ehitus: K iga osake koosneb paljude molekulide kogumist e mol agregaadist. K süsteem tahke faas koosneb mitsellidest. Tuum mod mitselli aine peamassi, keruline kem kos, kas kristalne või amorfse ehitusega. Enamasti alumo- silikatidest ja ka räni-, raud-, alumo-happendist. Elektrilised kaksikkihid- k tuuma pinnal 2 vastasnimeliselt lautud ioonide kihti. Elektrilaengu määravad iooni kihid- vahetult tuuma pinnal asetsevad ioonide kihti. Adsorbne kiht- eliktrilaengud määr ioonide kihti koos koos liikumatute vastasionide kihiga
kokkuvedu. Vastavalt nendele suundadele konstrueeriti mitmeid metsakombaine ja masinsüsteeme. Esimest suunda esindasid kombain "Busch" (USA) ja süsteem "Koehring-Waterous" (Kanada). Kombaini "Busch" abil langetati ja laasiti puud, järgati sortimentideks (põhiliselt paberipuudeks), veeti laadimisplatsile ning laaditi autodele. Tüvemahul 0,15...0,25 m3 oli sellise kombaini tootlus 25...45 m3 vahetuses . Teist suunda esindas masinsüsteem "Beloit" (USA ja Kanada). See koosnes agregaadist, mis laasis kasvava puu, saagis sellelt ladva, langetas ja ladus tüved virna. Süsteemi teiseks masinaks oli nn hüdrokäega ehk haaratsmanipulaatoriga (ulatus 7,1 m) kokkuveotraktor ja kolmandaks laadur tüvede laadimiseks autodele. Sellise süsteemi aastatootlus oli 41 500 m3 ja ühe töölise kohta 27 m3 vahetuses. Kolmandat suunda esindasid masinsüsteemid, millede kasutamisega viidi töökulud kännu juures miinimumini ja maksimum operatsioone tehti väljaveotee ääres olevas laos.
tehnilist tööd lt. Seega mehaaniline töö l peab olema võrdne tehnilise töö, termodünaamilise keha agregaati sisenemisel ja sealt väljumisel sooritatavate tööde algebralise summaga. Tähistades termodünaamilise keha rõhu ja erimahu agregaati sisenemisel (näiteks sisepõlemismootori silindrisse) vastavalt v1 ja v2 , siis avaldub sisenemistöö ls = -p1v1. Sisenemistöö on negatiivne, kuna ta sooritatakse väliskeskkonna poolt. Termodünaamilise keha poolt agregaadist väljumisel sooritatav töö (väljumistöö) lv = p2v2, kus p2 ja v2 tähistavad vastavalt termodünaamilise keha rõhku ja erimahtu agregaadist väljumisel. Väljumistöö on positiivne, kuna ta sooritatakse termodünaamilise keha poolt. Üldjuhul võime mehaanilise töö väljendada selliselt: l = lt + ls + lv ehk lt = l + p1v1 p2v2 Kujutame tehnilise töö graafiliselt p-v diagrammil (joonis 9). Väljendagu joon 1-2
annaabi.ee 
