18% pöördus varsti Eestlaste väljarände peamine põhjus oli tagasi. Eestist asus 1906-14 Uurali taha üle 12 sama, mis teistegi Euroopa rahvaste puhul: 000 inimese, neist Siberisse u. 9000. Umbes rahvaarvu kiire loomulik juurdekasv ennetas 4000 neist pärines Eestimaa ja 8000 Liivimaa oluliselt linnade ja tööstuse arengut. Rahva- kubermangust. Vologda kubermangu siirdus u. arvu ja asustustiheduse kasvust tingitud 7000 inimest - neist lõviosa (6000) rändas agraarset ülerahvastust ei suutnud oluliselt välja Võrumaalt. Ligikaudu 11% leevendada ka sisekolonisatsioon ja uute ümberasunutest pöördus küll peatselt maade ülesharimine. Nii seletasid seda ka kodumaale tagasi. Uusi asundusi tekkis aga ka väljarändajad ise, nagu ilmneb näiteks San- vanades asukohtades Peterburi ja Pihkva gaste väljarändajate kirjadest oma endisele kubermangus
asunduste ajaloo uurimise algus (köster-koolmeister Jüri Meomuttel, kooli- ja kirikuõpetaja August Nigul, jurist ja ajakirjanik Samuel Sommer, maamõõtja Jakob Lukats jt). Mis viis väliseestluse tekkeni? Nagu mujalgi Euroopas - rahvaarvu kiire loomulik juurdekasv ennetas tempolt oluliselt linnade ja tööstuse arengut. Ka sisekolonisatsioon uute maade ülesharimisega ei suutnud oluliselt leevendada rahvaarvu ja asustustiheduse kasvust suurenevat agraarset ülerahvastust. See sünnitaski väljarände. Nii seletasid seda ka väljarändajad ise, nagu ilmneb näiteks Sangaste väljarändajate kirjadest oma endisele mõisahärrale krahv Bergile: “... ei oleks kül hulkuma tulnud aga et rahvast ni paks oli ja asset elata ei olnud ...”, siis mindigi vaid “surembat kottust kaema”. Küsida tuleb, kas Eestist minejaid oli palju või vähe? Kuidas olid lood naabritel ja mujal Euroopas?
Ka jõukamatele leedu talupoegadele olid piirangud ei tohtnid omada rohkem kui 70 hektarit maad. 1897 a loendati Vene riigis 1680 tuhat leedulast. Neist enamus elas kolmes kubermangus Kaunase, Vilno ja Suwalki. Vilniuse kubermangus oli aga leedukaid siis vaid veidi üle 20%. Suwalkis aga üle 50%. Kaunase kubermangus aga suurem enamus. Palju leedulasi elas aga Lõuna-Lätis ja Riias. Leedulasi kiputi palju saatma sõjaväkke ka Kaukaasiasse. Agraarset väljarännet Venemaa idapoolsetele aladele oli leedulaste hulgas vähe. Suurem leedu emigratsioon oli varem Prantsusmaale ja peale 1864 aasta venestamist aga USA-sse. 19.saj on nimetatud Euroopa sajandiks, sest sellel sajandil oli eurooplaste protsentuaalne osakaal maailma rahvastikust kõige suurem. Sealt sai alguse ka eurooplasete suur väljaränne Ameerikasse. 19.saj lõpuks arvati juba USA-s elavat 55 000 leedulast. Arvatakse, et enne I maailmasõda elas USA-s juba üle 300 000 leedulase
annaabi.ee 
