Samas tagas reform noorele vabariigile piisava toetajaskonna: tänu sellele rajati üle 30 000 uue talu, mille värsked omanikud polnud enam vastuvõtlikud ka Tartu rahulepingu sõlmimise järel Moskva poolt levitatud enamlikule propagandale. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide iseseisvumine polnukski ilmselt mõeldav ilma maareformideta ja suurmaaomandi jagamiseta endiste pärisorjade järeletulijatele. Kuid samas tähendas see kurssi eelkõige agraarsele arenguteele, väiketaludele orienteeritud põllumajandusele. Pikemas perspektiivis mõjutavad need otsused Eestit tänaseni: nostalgia talupoegliku, põllumajanduse-keskse ühiskonna järele halvas mitmete poliitikute seisukohti veel ka peale taasiseseisvumist 1991. aastal ning mõjutab senini sisepoliitilisi otsuseid Eesti esimene põhiseadus (kinnitatud juunis 1920) valmis kooskõlas kogu Euroopas I Maailmasõja järel võidutsenud liberaalsele mõtteviisiga. Seda iseloomustas liberaalse
jäämine kahandas Lääne-Eesti ja eriti saarte arenguvõimalusi. Idapiiri avanemine lõi lisavõimalusi Ida-Eestile, kus 1970. aastail, mil paljudesse peredesse muretseti eraautod, tekkis kohalikele elanikele arvestatavaid tulusid andev Peterburi ja Pihkva turgudele suunatud kurgi- ja loomakasvatus. Oluline Eesti regionaalse arengu tegur olid militaarinvesteeringud. Tööstuspoliitika investeeris ka tööstuspiirkondadest kaugemal asuvale agraarsele sisemaale, millega sündisid praegused probleemsed ühetööstusasulad Põhja- ja Lääne-Eesti kohalike loodus- ja tööjõuvarude kasutamiseks. Osa õmblustsehhide ja metallitööstuste rajamine väikelinnadesse (Kallaste, Mustvee, Puurmani, Rõngu jt) toimus kohaliku tööjõuvaru kasutamist silmas pidades, osa kohalike loodusvarude kasutamiseks (Viivikonna, Aseri, Oru, Tootsi jt). Ühtlasi tingis sotsialistlike suurmajandite järkjärguline kokkuliitmine ja asustuse
mehhiklane Octavio Páz (1914 – 1998). Venemaa Lääneliku kirjandusmaailmaga seotud kirjanikest jätkas tsaariaegseid traditsioone Ivan Bunin (1870 – 1953), kes 1920. aastast surmani elas pagulasena Pariisis. Ta oli esimene venelasest kirjanik, kes võitis Nobeli kirjandusauhinna (1933). Kirjutas nii proosat kui lüürikat, valdavad on nukravõitu hääbumismeeleolud, nostalgiline tagasipilk bolševismieelsele agraarsele Venemaale. Nobeli auhinna võitis ka Peterburist pärit poeet Jossif Brodski (Joseph Brodsky, 1940 – 1996), kelle formaalne haridus piirdus küll põhikooliga, kuid kes paistis silma klassikalise vene lüürika traditsioone jätkava, tiheda ja intellektuaalselt rafineeritud loominguga. Suured narratiivid (ka metanarratiivid, meisternarratiivid) – mõiste, mille võttis kasutusele prantsuse kultuuriteoreetik Jean-François Lyotard (1924 – 1998)
annaabi.ee 
