aastal. Reformidele sundis mõisnikke ka üldine majandusliku olukorra halvenemine: sajandivahetusel lõppes põllumajanduse kasvujärk ja 1820. aastatel jõudis Eestisse üleeuroopaline agraarkriis, mis viis alla põllumajandustoodete hinnad ning põhjustas mõisnike kroonilise rahapuuduse ja võlastumise. Juba Katariina II tegi kindralkuberner George Browne’i (1698–1792) kaudu esimese katse Liivimaa mõisnike ja talupoegade suhteid reguleerida, kuid 1765. aasta agraarseaduste mõju jäi tagasihoidlikuks. 1801. aastal troonile tõusnud Aleksander I toetas entusiastlikult baltisaksa aadlike reformimeelsemat tiiba, nähes Balti provintsides eeskuju kogu Venemaa reformimiseks. 1802. aasta Eestimaa ja 1804. aasta Liivimaa agraarseadus asendas sisuliselt pärisorjuse sunnismaisusega: seadus määras kindlaks talupoegade koormised, lubas neil omada vallasvara, keelas talupoja oma kohast väljatõstmise
veelgi. Venemaa jaoks oli peavaenlane Saksamaa. Venestamine algas julmalt Aleksander III valitsemisajal (1881-1894). Haldusreformid. 1888.a ühtlustati Balti kubermangude politseikorraldus ülevenemaalisega- riiklik politsei. 1889.a kehtestati Vene kohutsüsteem-kadus seisuslik kohus, kohtuprotsess muutus avalikuks, loodi advokatuur. 1889.a talurahvaasutuse reformiga seati järelvalveks talurahva omavalitsuse tegevuse ja agraarseaduste täitmise üle ametisse talurahvaasjade komissarid-tekkis maksujõuline vald. 1892.a jõustus linnaseadus, mis pakkus tõusvale eesti kodanlusele paremaid võimalusi saksa ülevõmu murdmiseks. Kuid maapäevale eestlased ei pääsenud, väideti, et eestlased pole piisavalt arenenud selle jaoks. Kõrgematele ametikohtadele määrati sakslaste asemele venelased, kes kohalikke olusid ega keeli ei tundnud. Kultuuriline venestamine Vene keel sai asjaajamiskeeleks riigi-ja linnaomavalitsusasutustes
tõi kaasa selle, et suur hulk talupoegi soovis luterlusse tagasi pöörduda. 1850.1860.ndatel 35 000 talupoega soovis luterlusse tagasi tulla, esialgu tagasipöördumine luterlusse oli seadusega keelatud ning tõi kaasa pahandusi talupoegade ja pastorite jaoks. Talupojad, kes olid astunud õigeusku kindlasti ei venestunud, vaid muutus üks eluaspektidest. Vene õigeusu jumalateenistus oli emotsionaalsem. Väga selgelt tõusid päevakorrale uute agraarseaduste küsimus. Usuvahetusliikumise järel muutus uute seaduste väljaandmine akuutseks. Krimmi sõda 1853-56. Venemaa alustas sõda Türgi vastu. Venemaa leidis, et sõda tuleb pidada ka inglaste ja prantslaste vastu. Põhiliseks sõjatandriks Must meri ja Krimmi poolsaar. Sõjalisi operatsioone viidi läbi ka mujal, mh Läänemerel, Eesti ala hakkas puudutama 1854.aastast peale, kui kehtestati sõjaseisukord, Tallinnast koliti kubermanguasutused Paidesse, kartes liitlaste dessanti
annaabi.ee 
