(importkangad keelati; relvamanufaktuurid). Üldine koolikohustus, õpetati lugemist, sügavamaid teadmisi mitte, õpetajateks vahel ka allohvitserid, kes samuti kasutasid keppi. Friedrich II (Friedrich Suur) valgustatud valitseja, valitsejal täielik võim, kes peab reforme läbi viima, ei parlamentidele. Ei teinud midagi aadlivastast, seega läks talurahvapoliitika (teotöö mahu vähendamine) läbi vaid riigimõisates ja kuninglikes ametikülades. Agraarpoliitikas rajati uusi asulaid ja külasid soode peale (palju inimesi tuli selle tulemusel riiki, kuna neile anti tasuta materjali, vabastati mõneks ajaks maksudest ja sõjaväekohustusest jne). Riiklik maj.poliitika ei toetanud eraettevõtlust ja maj. tegevuse vabadust. Pikk kohtuprotsess asendati lühema suulise menetlusega, osad surmanuhtlused asendati eluaegse vanglakaristusega. Koolide rajamine, kuid õpetajaid ikka polnud. 6. Austria Maria Theresa ja Joseph II absolutismi läbiviijad
Reduktsiooni oluliseks tulemuseks oli riigi sissetulekute suurenemine. Renti tasuti kahes jaos: üks osa oktoobris- novembris ja teine osa järgmise aasta märtsis. Reduktsiooni mõju oli aga lühiajaline. Areng katkes, kui algas Suur nälg. Restitutsioon - mõisate tagastamine endistele valdajatele. 8. Poola valitsuse poliitika Eestimaal Poola võimude agraarpoliitika oli Liivimaa aadlile esialgu vägagi soodne. Pärast Liivi sõda ei otsinud Poola võimud enam aadlilt toetust ja tegid agraarpoliitikas järsu pöörde. Selle tulemusena läks riigi kätte umbes ¾ Lõuna-Eesti maafondist. Rootsi poolele üle läinud Saksa aadlike maad konfiskeeriti ning annetati poolakatele ja leedulastele. 17. sajandi algul koondus nende kätte ligi ¾ eramaadest. Pikka aega kestnud sõdade, ikalduste ja taudide tagajärjel oli külasid, kus polnud ühtki härga ega hobust. Peaaegu täielikult oli kadunud vabatalunike kiht, suurenenud oli aga üksjalgade osa.
Kaubeldi eelkõige rukki ja linaga. Kaubanduslinnana said tuntuks ka Narva ja Pärnu. 8.3. Eesti majandus Liivi sõjast kuni Põhjasõjani Poola võimude agraarpoliitika Eestimaal pärast Liivi sõda Liivi sõja ajal oli Liivimaa aadlile esialgu vägagi soodne: kinnitati Liivimaa aadli vanad eesõigused. Privileeg andis aadlikele kaelakohtuõiguse (kõrgema kohtuvõimu) talupoegade suhtes. Pärast Liivi sõda ei otsinud Poola võimud enam aadlilt toetust ja tegid agraarpoliitikas järsu pöörde. Aastatel 1582 1596 viidi läbi reduktsioon(mõisade riigistamine, (restitutsioon- mõisad lähevad tagasi mõisnikele)). Selle tulemusena läks riigi kätte umbes ¾ Lõuna-Eesti maafondist. Pikka aega kestnud sõdade, ikalduste ja taudide tagajärjel oli külasid, kus polnud ühtki härga ega hobust. Peaaegu täielikult oli kadunud vabatalunike kiht, suurenenud oli aga üksjalgade osa. Peamiseks koormiseks Poola alal oli teoorjus, andamitest oli esikohal viljamaks
annaabi.ee 
