6 lihtrahvale kättesaamatu. Koloniaalkaubanduse areng muutis vürtsid eurooplastele varasemast märksa kättesaadavamaks. Aed ja puuvilju peeti ebatervislikuks, õunad ja pirnid tehakse siidriks. Tee ja kohv: Kohv tuli Euroopasse Etioopiast (16.saj) ja tee tuli Aasiast (1660), mis oli algselt seega kolm korda kallim kui kohv. Kohvi ja tee joomine tõi kaasa ka kohvikuid ja teemajad. Agraarkorraldus mandriEuroopas: põhimiku ja mõisahärrad--Tüüpiline põhimikuhärrus oli Prantsusmaal. Valdav osa maast kuulus kirikule, aadlile või jõukale kodanlusele, kes rentis selle talurahvale. Renditalupojad said maa kasutusõiguse, mis võis olla tähtajaline, eluaegne või ka päritav. Maakasutusõiguse eest maksid talupojad raharenti. 15. saj lõpuks pärisorjuslik sõltuvus kadunud.
protestantlik vaimulikkond, mis enamasti kaotas katoliku vaimulikele kuulunud seisuslikud privileegid, muutudes omamoodi vaheseisuseks aadli ja kodanluse vahel. Das ganze Haus. talupere+ sulased, teenijaskond või käsitöölise ettevõte- meister, õpipoisid või kaubandusega tegelev struktuur. Ühiskonna alusmoodul, paljud tervipere funktsioonid lähevad riigile- hariduseandminem hoolekanna, kohtusüsteem. Hakkavad ilmuma Hausvateti nõuande raamatud. Majandus. Agraarkorraldus mandri-Euroopas: põhimiku- (Grundherrschaft) ja mõisahärrus (Gutsherrschaft). läänes valitses põhimikuhärrus (sks Grundherrschaft),idas mõisahärrus (sks Gutsherrschaft). Esimest agraarkorralduse tüüpi iseloomustasid valdavalt raha- või loonusrendile viidud talupoegade väikemajapidamised, teist aga teorendile rajatud mõisa suurmajapidamised. Pärisorjuse püsimajäämise põhjused Ida-Euroopas. Varustamaks mõisaid hädavajaliku
Füsiokraatide ideede mõjul hakati varauusaja lõpul talurahva olukorrale suuremat tähelepanu pöörama ning pärisorjuslikke suhteid maades, kus need veel püsisid kaotama. Austrias lõpetati pärisorjus Joseph II valgustuslike reformidega ( Saksamaa). Suuremas osas Ida-Euroopast püsisid pärisorjuslikud suhted 19. saj. alguseni, Venemaa sisekubermangudes kaotati pärisorjus alles 1861. aastal. Mandri-Euroopast erinev agraarkorraldus kujunes Inglismaal. Siinne aadel oli ühtaegu tegev nii põllumajanduses, töönduses kui kaubanduses, mis võimaldas kaubandus- ja tööndustulusid investeerida põllumajanduse moderniseerimisse. Valitsevaks põllumajandusharuks kujunes lambakasvatus, andes toorainet villast riiet tootvatele manufaktuuridele. Lambakasvatuseks vajalike karjamaade suurendamiseks loobuti teraviljakasvatusest. Tarastamise (enclosure) käigus hävitati talusid ning piirati kogukondlikku maaomandit