koolituse tähtsus ühiskonnas. Ürgühiskondades tuli noortel läbi teha mitmeid katsumusi initsiatsiooniriitustel, erilistel tseremooniatel, mille eesmärk oli ühiskonna tugevdamine ja ühteliitmine. See oli ka noorte ettevalmistamine eluks. Täiskasvanute rolli omaksvõtmne oli tähtis sündmus kõigis ühiskondades. Sellesse rolli kuulub näiteks töötamine, abielu ja lapsevanemaks olemine ja iseseisvus ja vastutus. Agraal - ja feodaalühiskondade tähelepanuväärseim sündmus oli kirjaoskuse tekkimine. Koolitus oli kõrgeima klassi ainuõigus. Ühiskonnas hakkas kujunema uus mõjukas keskklass, linnakodanlus. Õpipoisi-, selli- ja meistrisüsteemi kaudu sai alguse kutsekoolitus. Tänapäeval tunnustatakse lapsepõlve kui väärtust omaette: lapsepõlve ei mõisteta vaid täiskasvanueluks ette valmistava etapina. Arusaamade muutumise lapsepõlve kohta võib jagada kolme ajaloolisse etappi: 1
1827 võeti seal kasutusele esimene aurumasin. Suurimaks ettevõtteks oli Faure põllutöö masinate tehas. Tartus. Tartus olid arenenud väga hästi trükikojad. Mõisades viinatootmine. Elekter- algul valgustati tehase hooneid, siis hakati alles seda rakendama mootoritel. Metskapten. Polnud formaalset kapteni koolitust. Sotsiaalne kihistumine linnades: Etnilises vaatepunktis va narva ja valga said ülekaalu linnarahvast eestlased. Olme kultuur 19saj teisel poolel Eesti oli agraal maa, u 20% ainult elas linnas, suurem osa toodangust tuli maalt. Linn oli selline parema ja peenema elu sümbol. Inimesed said sellest hästi teada, sest oli liikumisvabadus. Tihe suhtlus oli linnaga. Ilmus ka maale järjest rohkem inimesi kes olid näiteks linnas õppinud, ning nad levitasid seal linlikku mõtteviisi jms. eestlastest olid vahendajad järgmised kihid: kaupmehed jne. Üritati igal pool käia riides nagu tegid seda linlased. Pop vabrik kangas mille naised üle võtsid oli siks
21.juuli - riigi volikogu nimetas Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Järgmisel päeval otsustati pöörduda moskva poole ja paluda Eesti NSV astuvõttu NSV liitu. 6.aug 1940 - Eesti inkorporeeriti nsv liidu koosseisu. Aastail 1940-1941 viidi eestis läbi majandus reformid. Netsionaliseeriti tööstus ja trantspordi ettevõtted, kaubandus firmad ja pangad, samuti suuremad elumajad. Toimus agraal reform, talude maksimaalseks suuruseks möörati 30ha. Novembris 1940 viidi läbi rahareform, mille käidus eesti kroonid vahetati rublade vastu kursiga 1kroon = 1,25 rubla (tegelik kursivahe pidanuks olema 1kroon = 10 rubla vastu). 14 juuni 1941 toimus esimene massiküüditamine kõigis kolmes Balti riigis. Eestist deproteeriti üle 10 000 inimese. Täisealised mehed kuulutati arreteerituks , ning paigutati vangilaagreisse, kus enamik neist hukkus. Nende perekonnad saadeti aga asumisele
annaabi.ee 
