Tekkis mina - kultus. Romantism kaldus unistuste-ja fantaasiamaailma.Romantikuid huvitas ka olemise hämaram poolõudused, müstika, surm Hakati nägema paralleele inimese sisemaailmas ja looduses toimuvate protsesside vahel. 2) Uuendused: vormiline mõtlemine - vormiosade piirid avardusid ja hägustusid; harmooniat rikastati kromatismidega; rütmika muutus vaheldusrikkamaks; tempo - armastati suuri äärmusi, kasutati agoogikat; dünaamika - nüanssiderikas; hakati huvi tundma vanamuusika vastu; suurenes ilmaliku muusika tähtsus; süvenes huvi rahvamuusika vastu; pillid said tänapäevase kuju; kammermuusika lemmikpilliks klaver; tekkis virtuoosikultus; tähelepanu keskmes 3) Uued zanrid: soololaul, sümfooniline poeem; kammerlikud väiketeosed klaverile; klaveritranskritsioonid; operett. 4) Ferenc Liszet (1811-1886) - 19.sajandi väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist
aga on piire saske tabada, muusikalise mõtte sujuv vool ei katke (nt Schuberti ,,lõpetamata sümfooniat". Harmooniat rikastati kromatismidega(juhuslikud kõrgendused ja madaldused. Pool tooni kõrgendab nooti diees # . Pool tooni madaldab nooti bemoll b moodi asjandus. Rütmika muutus vaheldusrikkamaks, plaju kasutati trioole ja punkteeritud rütme. Tairi kestab 1 löögi. Ta-i-ti kestab 2 lööki. Tempode puhul armastati suuri äärmusi, samuti kasutati plaju agoogikat(väikesed laiendused kiirendused ja aeglustused kindla tempo piires). Dünaamika oli nüanssiderikas. Sage oli kontrastiprintsiip. P-piano-vaikselt F-forte-valjult MP-mezzopiano-poolvaikselt MF- mezzodorte-poolvaljult PP-pianissimo-õige tasa FF-fortissimo-ülivaljusti CRES-crescendo-valjenedes Dim-Diminuendo-vaibudes. Hakati huvi tundma vanamuusika vastu. Siiani oli kombeks esitada põhiliselt oma ajastul loodud muusikat
● Sümfooniline poeem – emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile ● Klaverimuusika – kammerlikud väiketeosed ja klaveritranskriptsioonid – suurteoste „ümberkirjutused klaverile“ ● Lavamuusika – operett ja klassikaline ballett ● Ajastu põhižanr oli ooper Muusikalised väljendusvahendid ● Rütmika - muutus vaheldusrikkamaks (trioolid ja punkteeritud rütmid) ● Tempod – suured äärmused, palju agoogikat ● Harmoonia – pingestatud ja kirevamad kooskõlad ● Dünaamika – nüanssiderikas, kasutati kogu varjunditeskaalat ühest äärmusest teise Romantismiajastu muusika periodiseering : 1. Vararomantism (1815-1830) 2. Kõrgromantism (1830-1890) 3. Hilisromantism (1890-1925) Vararomantism (1815-1830) ● Olulisim žanr oli ooper, kirjutati muinasjutulisi, fantastilisolustikulisi (Carl Maria von Weberi
2) Millised muutused olid muusikas? Heliteose vorm- vormiline mõtlemine jäi 19.saj samaks, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid. Romantilises muusikas on piire seoses ühel struktuuriosalt teisele minemisega raske tabada. Mõtte sujuv vool ei katke- meloodiad pikenesid, tundusid oma arenduses lõputud. Rütmika- muutus vaheldusrikkamaks, palju kasutati trioole ja punkteeritud rütme. Tempo- armastati suuri äärmusi, kasutati palju agoogikat. Dünaamika- nüanssiderikas, kasutati kogu varjunditeskaalat ühest äärmusest teise. 3) Nimeta uusi muusikazanre. - soololaul - sümfooniline poeem - kammerlikud väiketeosed klaverile - klaveritranskriptsioonid - operett 4) Milline oli ajastu põhizanr? Ajastu põhizanr oli ooper 5) Kirjelda muutusi pillide arengus. Klassikalise sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju: vaskpillidele lisandusid ventiilid, puupillidele
sümfoonias" on tavapärase 4 osa asemel vaid 2, Beethoven aga lisas oma 9. sümfoonia finaalile kuulsa koorilaienduse ,,Ood rõõmule" , mis on võtmeks teose mõistmisel. Harmooniat rikastati kromatismidega (juhuslikud kõrgendused ja madaldused), mida ei lahendatud, vaid mis suunati edasi uutesse pingestatud kooskõladesse. Rütmika muutus vaheldusrikkamaks, palju kasutati trioole ja punkteeritud rütme. Tempode puhul armastati suuri äärmusi, samuti kasutati palju agoogikat (väikesed laiendused kiirendused ja aeglustused kindla tempo piires). Dünaamika oli nüanssiderikas, kasutati kogu varjunditeskaalat ühest äärmusest teise. Sage oli kontrastiprintsiip. Hakati tundma huvi vanamuusika vastu. Siiani oli olnud kombeks esitada põhiliselt oma ajastul loodud muusikat, Bachi loomingu taasavastamisega sai aga alguse tava mängida kontsertidel varem elanud heliloojate teoseid. Sageli ei hoolitud seejuures vanamuusika interpretatsioonipõhimõtetest
annaabi.ee 
