liiges, plokkliiges, frontaaltelg, painutus-sirutus, II alumine korrus meniskide-sääreluu liiges ratasliiges, vertikaaltelg, sisse ja väljapööramine e. rotat-sioon. 2 liigesesisest sidet põlvekedraside, eesmine ristatiside. 7. kolju luud otsimkuluu 1 os frontale, kiiruluud 2 os parietale, oimuluud 2 os temporale, kuklaluu os occipitale, sõelluu 1 os etmoidale, kiilluu 1 os sphenoidale. 8. agonist on lihas mis teeb antud liigutust, antgonist teeb agonistile vastupidist liigu- tust, muudab liikumise sujuvamaks, sünergist on lihas mis aitab agonisti, korrigeerib agonisti mõju vajalikku suunda, fiksaator on lihas, mis loob agonistile tööks kindlad tugipunktid 9. õlavarre kakspealihas m. biceps brachii abaluu / kodarluu, küünarvars ( *painutab küünarvart * supinatsioon), õlavarre kolmpealihas m. triceps brachii ( sirutab küünarvart). 10. mis tekitab kõhupressi diafragma, kõhu külgmised lihased surve siseelundile.
liiges, plokkliiges, frontaaltelg, painutus-sirutus, II alumine korrus meniskide-sääreluu liiges ratasliiges, vertikaaltelg, sisse ja väljapööramine e. rotat-sioon. 2 liigesesisest sidet põlvekedraside, eesmine ristatiside. 7. kolju luud otsimkuluu 1 os frontale, kiiruluud 2 os parietale, oimuluud 2 os temporale, kuklaluu os occipitale, sõelluu 1 os etmoidale, kiilluu 1 os sphenoidale. 8. agonist on lihas mis teeb antud liigutust, antgonist teeb agonistile vastupidist liigu- tust, muudab liikumise sujuvamaks, sünergist on lihas mis aitab agonisti, korrigeerib agonisti mõju vajalikku suunda, fiksaator on lihas, mis loob agonistile tööks kindlad tugipunktid 9. õlavarre kakspealihas m. biceps brachii abaluu / kodarluu, küünarvars ( *painutab küünarvart * supinatsioon), õlavarre kolmpealihas m. triceps brachii ( sirutab küünarvart). 10. mis tekitab kõhupressi diafragma, kõhu külgmised lihased surve siseelundile.
see lihas painutab tahapoole, kuigi nende kõhud võivad olla täiesti kõrvuti. Igat liigutust teostab tavaliselt terve grupp lihaseid, kusjuure erinevatel lihastel on antud liigutuse tegemisel erinevad ülesanded: - agonist on lihas, mis teeb antud (uuritavat) liigutust; - sünergist on lihas, mis aitab agonisti (töötab ka samas suunas või korrigeerib agonisti jõu mõju vajalikku suunda või neutraliseerib mõne muu lihase mittevajaliku toime); - antagonist on lihas, mis teeb agonistile täpselt vastupidist liigutust (agonistile "järele andes" muudab liikumise sujuvaks!) ja - fiksaator on lihas, mis loob agonistile tööks kindlad tugipunktid (tavaliselt fikseerib mõne liigese). Väliselt nähtava lihase töö iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi mõisteid: ületav töö - lihase jõust piisab vastumõjude ületamiseks, lihas lüheneb; hoidev töö - lihas ei lühene, kuid võib olla suure pinge all (näiteks raskuse hoidmisel) ja
iliocostalis) o: niudeluu hari i: kaelalülid. Kahepoolsel kokkutõmbel on funktsioon seljasirutus. Antagonist rihmlihas. 43. Suur rinnalihas. M. pectoralis major. O. rangluu, rinnak, 2-6 roidekõhr ja kõhu sirglihase eesmine pind I. Õlavarreluu suurkorpuse pinnale Funktsioon: tõmbab õlavart ette, roteerib sisse ja langetab suure jõuga üles tõstetud kätt. 44. Agonist on lihas, mis teeb antud liigutust, antgonist teeb agonistile vastupidist liigutust, muudab liikumise sujuvamaks, sünergist on lihas, mis aitab agonisti, korrigeerib agonisti mõju vajalikku suunda, fiksaator on lihas, mis loob agonistile tööks kindlad tugipunktid 45. Mis tekitab kõhupressi? Diafragma, kõhu külgmised lihased surve siseelundile. 46. Õlavarre kolmpealihas osad, algus, mis liigesele mõjub ja funktsioon? M. triceps brachii. Pikk pea algab abaluu pealt
annaabi.ee 
