70. Mis on ravimi kumulatsioon? Miks ravimid kumuleeruvad organismis? 71. Mis on tolerantsus? 72. Ravimsõltuvust iseloomustavad tunnused? Nende olemus? 73. Farmakoni otsene ja kaudne toime, nende olemus? 74. Selgita, mis on farmakoni peatoime ja kaasuv toime? 75. Milliste verekomponentidega seotakse ravimid vereringes? Milline funktsioon on seotud vormil? 76. Selgita, mis on reflektoorne toime? 77. Mis on teratogeenne toime ? 78. Mis on agonist ja antagonist? Agonistiks nimetatakse endogeenset mediaatorit või ravimit, mis seondub retseptoriga ja kutsub esile retsetori aktiveerumisele omase toimeilmingu ehk vaste. Järelikult agonistina toimiva ravimi toime on sarnane endogeense mediaatori toimega. Antagonist on ravim, mis seondub retseptoriga, ise ta toimet ei avalda, kuid blokeerib retseptori ja ei võimalda agonistil (mediaatoril) sellega seonduda ja toimet avaldada. Järelikult antagonistina toimiva ravimi toime on vastupidine
jaoks, kuid α-adrenoretseptoritel on ruumi vaid vesinikega asendatud alküülamiinile. - - B agonistid - Dobutamine - B1-retseptori agonist, kardiogeense šoki ravis. - Isoetarin - B2-retseptori agonist, inaktiveerub kahjuks kiirelt. - R-salbutamool - 4h toime, sama aktiivne B2-agonist kui isoprenaliin, kuid ei toimi B1-le. Astmavastane. - B2 - alküülrühma lisamine aromaatse ringi ja N vahele teeb aine B2 selektiivseks agonistiks. - B osalised agonistid - Isoprenaliin, DCI, aktiveerides retseptoreid nõrgalt, kuid takistades adrenaliini seostumist retseptoriga, olles seega ka antagonist. - - A1 antagonistid - Prasosiin, Terasosiin, Doksasosiin - kõrgvererõhutõveravimid, takistavad noradrenaliinil ja adrenaliinil toimida versoonte silalihaste A1- adrenoretseptoritele. - - Närv vabastab impulsi tagajärjel neurotransmittereid - Sünaps on ühenduskoht närvide vahel.
Retseptorid on organismi osad, mis suudavad erutust vastu võtta. Antud juhul on nendeks suured molekulid, mis asuvad raku välisseinal, aga vahel ka raku sees. Nende toimimist on kõige parem võrrelda ukselukkudega, kus ravim on võtmeks ja retseptor lukuauguks. Põhimõtteliselt on olemas neli võimalikku olukorda: 1. Võti sobib lukuauku ja keerab luku kinni. Farmakoloogias nimetatakse seda agonismiks. Sellisel viisil toimivat ravimit nimetatakse agonistiks. 2. Võti sobib lukuauku, aga sellega ei saa lukku kinni keerata. Kui võti lukuauku kinni jääb (toimeaine seondub retseptoriga), siis ei saa seda lukku ka teise võtmega kinni keerata. Seda seisundit nimetatakse antagonismiks. Niisugune retseptor jääb teiste hormoonide või ravimite jaoks blokeerituks. Antagonistid suudavad ravimeid ka nende retseptoritelt ära tõrjuda (konkureeriv = väljatõrjuv antagonism). 3. On olemas ka mittekonkureeriv antagonism