Suunavad/mõjutavad tegurid: pärilikkus ja treeninguvälised tegurid (toitumine, hormoonide sisaldus veres), aga ka anaboolsed steroidid, meessuguhormoonid (nt testosteroon). 20.SELGITAGE MÕISTED: LIHASED AGONISTID, SÜNERGISTID, ANTAGONISTID, FIKSAATORID Agonistid lihased, mis sooritavad antud liigutuse, liikumise. Antagonistid lihased, mis sooritavad agonistidele vastandliigutuse (nt küünarliigest sirutavad lihased). Sünergistid lihased, mis kontraheeruvad agonistidega üheaegselt ja väldivad liigutusi, mis ei ole soovitud liigutustegevuse korral vajalikud; pidurdavad mitte soovitud liigutusi. Fiksaatorid lihased, mis loovad kokkutõmbega agonistide tegevusele kindla baasi (liikumatu alguskoha) (nt kaela- ja pearihmlihased). 21.SELGITAGE MÕISTE: ISOMEETRILINE LIHASTÖÖ (KONTRAKTISOON), DÜNAAMILINE (KONTRAKTSIOON) LIHASTÖÖ, EKSTSENTRILINE, KONTSENTRILINE LIHASTÖÖ. TOOGE NÄIDE
keha pooside säilitamine) 5) Isotooniline – väline koormus puudub, lihas lüheneb konstantse pingega (vaid keelelihaste puhul) 10. Seleta mõisted: Lihased... Agonistid – lihased, mis sooritavad antud liigutuse, liikumise. (nt kõik küünarliigest painutavad lihased). Antagonistid – lihased, mis sooritavad agonistidele vastandliigutuse (nt küünarliigest sirutavad lihased). Sünergistid – lihased, mis kontraheeruvad agonistidega üheaegselt ja väldivad liigutusi, mis ei ole soovitud liigutustegevuse korral vajalikud; pidurdavad mitte soovitud liigutusi. Fiksaatorid – lihased, mis loovad kontraheerudes agonistide tegevusele kindla baasi (liikumatu alguskoha) (nt kaela- ja pearihmlihased). 11. Lihase erinevad seisundid. Näited Morfoloogilisest aspektist lähtuvalt: 1) Lähteseisund 2) Väljavenitatud seisund 3) Lühenenud seisund Funktsionaalsest aspektist lähtuvalt: 1) Pingeseisund 2) Lõdvestusseisund
hapnikuvaru kättesaadavust ja sobivat varustust, et manustada kõrge pealevooluga hapnikku mitmele patsiendile korraga; kaasa arvatud näomaskid kergete vigastuste korral, CPAP mõõdukate vigastuste korral, samas kui tõsised vigastused võivad peale endotrahheaalintubatsiooni vajada mehaanilist ventilatsiooni. Hüpersekretsiooni tõttu bronhis võib olla vaja hingamisteid korduvalt aspireerida. Bronhiaalspasmi tuleks ravida sümptomaatiliselt adrenergiliste ß2-agonistidega, vajadusel täiendada metüülksantiiniga standardprotokolli järgi. Kuigi nii varajases keemiliselt tekitatud hingamispuudulikkuse/vigastuse staadiumis steroide ei soovitata, nõuab raske bronhiaalspasmi ravi steroide kas inhalatsioonina või veenitee kaudu. Tõsist hingamistrakti ärritust võib võrrelda sekundaarse respiratoorse infektsiooniga, mis nõuab antibiootikumravi. Organfosfaadi mürgistuse korral pooldatakse suurel määral kohest ja korduvat atropiini
annaabi.ee 
