Ta uskus, et kirikut ja kogu ühiskonda on võimalik mõistuspäraselt ümber korraldada. 6 Kaasaja filosoofias vaadeldakse humanismi kui optimistlikku maailmavaadet inimkonna tuleviku suhtes, uskudes täiustumisse, tarkusesse, sõprusesse, armastusse, tolerantsi; siiski on 20. sajand kahe maailmasõja ja paljude muude konfliktidega sellist usku kõigutanud. Kaasaja humanism on agnostiline http://progressiveliving.org/humanism.gif või lausa atesitlik (nt Nietzsche lähenemine). 7 1.3. Mõned kaasaegse humanismi esindajad John Stuart Mill Friedrich Nietzsche Sir Julian Huxley Bertrand Russell 8 1.4. Kokkuvõte nüüdisaja humanismist (Raeper, Smith 2003:105) Humanism on veendumus, et praegune elu on ainus
Oma tunnetusteoorias pidas empiirilist kogemust, üldistatud teadmisi, ratsionaalse mõtlemise üldideid mitte tõeseks vaid suhtelisteks. Teadmised kujunevad mitte empiiriliste uuringute loogilise tõestusena, vaid kogemuste kaudu saadavate muljetena. Muljed välismaailma kohta liigitab ta meeltega tajutavateks ning mõistuse muljeteks. Ühtki ideed ei saa tekkida ilma eelneva muljeta selle kohta. Hume oli utilitaarse mõtlemise looja kõik, mis on kasulik, on kõlbeline. Usuküsimustes agnostiline, eitas jumala ideed. Prantsuse valgustusfilosoofia Prantsusmaa ühiskondlik-poliitiline areng oli väga vastuoluline ühelt poolt arenev kodanlik kord, teiselt poolt feodaal-absolutistlik süsteem. Juba enne revolutsiooni tekkis seal ulatuslik liikumine inimmõtte vabanemise eest, mida tuntakse valgustusfilosoofiana. Valgustusfilosoofia juhtmõtted: · Mõistuse poolt ja pimeduse vastu · Tõe poolt ja müstika vastu
” Täielik intentsionaalne või ratsionaalne teadmatus: “isik ei tea, aga tahab teada või peab teada saama”. Nt kohtunik on ja peabki enne kohtumõistmist olema asjast täielikus teadmatuses. Osaline ehk pindmine teadmine: “ma tean, et Jupiteril on palju kaaslasi, aga ma ei tea, kui palju neid on…” (Põhjuslike seaduste teadmine.) Teadmatus arusaamatuses: kui lause tõeväärtuseks on ‘vaegkirjeldus’ (“Kuu koosneb mitmetest kivimitest.”) Agnostiline hoiak (hoidumine uskumusest või oletusest): “tahaks teada, aga kuna ma ei näe võimalust seda teada saada, jätan küsimuse kõrvale.” Küsimuse seisund ehk intentsionaalne ja ratsionaalne osaline teadmatus: “tean, mida ma ei tea, sestap tean, mida küsida!” Teadmise vastand on eksimus. Kui S oletab, et p ja p on tõene, siis on tõepärane hüpotees. Kui propositsioon on tegelikult väär, aga me usume seda, siis tegemist eksimusega. S oletab, et mitte-p
annaabi.ee 
