Eisneri mõrvamise järel tekkinud segadusi ei asunud Hitler ei nõukogude vabariigi ega ka selle vastaste (rahvalikult meelestatud vabakorpused) poolele. Pärast vabariigi verist lõppu värvati Hitler Müncheni Reichswehri (eesti keeles riigikaitse) juhtkonna poolt teenistusse, mis oli tollal oluliseks võimufaktoriks Baierimaal. Nn Musta Riigikaitse otsustavad mehed näiteks kapten Ernst Röhm nägid kapral Hitleris tulevast poliitilist agitaatorit, kelle abil saaks tööliste seas levitada rahvuslikke ideid. Hitleri ülemad saatsid ta propaganda-kõnelejate koolitustele ja andsid talle ülesandeks külastada poliitilisi parteisid ja ringkondi, mida oli revolutsioonijärgses Baieris arvukalt. Nende hulka kuulus ka ajakirjaniku Karl Harreri ja lukksepa Anton Drexleri asutatud Saksa Töölispartei (Deutsche Arbeiterpartei (DAP)). 12. septembril 1919 külastas kapten Karl
tarbijaühiskonna mõju, üha laialdasem lugemis- ja kirjaoskus, massiline sõjaväkke värbamine, põgenike saabumine jne, hulga uusi ideid ja väärtusi ka külaellu. 1917. aastal mängisid suurt osa poliitika toomisel külaellu just sõdurid, kes naasid rindelt. Samuti mängisid selles osas suurt rolli Nõukogude ja töölisorganisatsioonide poolt saadetud agitaatorid. Näiteks saatis Petrogradi Tööliste Nõukogu üksi kuskil 3000 agitaatorit maale, kaasas vastav provokatiivne kirjandus, mida kokku tehti 65 000 rubla eest. Haritud rahvas rääkis küll talupoegade poliitilisest teadmatusest, kuid talurahvas hoidis kinni revolutsioonilistest ideedest, näiteks enese isevalitsemine, kodanlus ja sotsialism, ja tõlgendas neid omal moel.31 Esimene suur küsimus, mis tekitas talurahva ja valitsuse vahel pingeid, oli riigi monopol vilja üle. Sõda oli niigi kaasa toonud vilja kasvatamise vähenemise, aga sellest suurem probleem
"mustasaja" vastu väljaastumiseks kogunenud Vigala ja Velise talumehi, kellest 5 said kohapeal surma ja 10 raskesti haavata 24. detsembril 1905 saabus Kroonlinnast karistuspataljon Hans William von Ferseni juhtimisel, pataljoni esimene salk peatus Koila mõisas, teine aga Valtu mõisas. Kohalikelt ametnikelt laekunud andmete alusel saadeti Valtu naabermõisa kinni pidama kohalikku rahutuste organisaatorit ja agitaatorit Mart Laurimani, viimase kinnipidamisel tema ja ta kaaslaste vastuhakul toimunud tulevahetuses hukkus 8 talupoega ja sai haavata 1 sõjaväelane[7]. Koeru vallas, Vaali külas, arreteerisid karistussalklased pärast Palso talule avatud püssituld, mis sundinud sealseid inimesi koguni ahjus varjuma, Mart ja Voldemar Jürmani, kes koos rätsepmeister Anton Schultsi, ja Johan Stammiga samal päeval maha lasti. Paar kuud varem
annaabi.ee 
