o Ei tohi põhjustada Maad ümbritseva "osoonikihi" õhenemist ja kliima soojenemist. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 20 Külmutusagensside tähistus Rahvusvaheliselt tähistatakse külmutusagense tähega R (Refrigerant), millele järgneb kahe- või kolmekohaline number. R22 R123 Külmutusagensid võivad olla kas anorgaanilised või orgaanilised. Anorgaaniliste (looduslike) agensite tunnusnumbrid algavad 700st ning iseloomustavad nende molaarmassi, näiteks ammoniaagil (R717) molaarmass on 17 g/mol, seega on selle agensi tunnusnumber 717. Vesi (R718). Süsinikdioksiid (R744). Alates 1930.a. on külmutusagenssidena hakatud kasutama orgaaniliste süsivesinike baasil toodetud freoone. Freoone on toodetud metaanist CH4 (R12, R22, R11), etaanist C2H6 (R114, R142), propaanist C3H8 ja butaanist C4H10 vesiniku
Imetavate emiste pidamine Poegimissigala peab kindlustama nii emistele kui põrsastele optimaalsed elamistingimused, sest emiste piimatoodang oleneb oluliselt ka keskkonnatingimustest. Ebasoodne sisustus ja mikrokliima on emisele stressoriks – emised muutuvad rahutuks, alaneb lümfisüsteemi aktiivsus, suureneb neerupealiste hormooni eritus, veres alaneb albumiinide ja tõuseb gammaglobuliinide sisaldus, langeb eosinofiilide sisaldus. Nende agensite mõjul väheneb emiste kehamass, kahjustuvad kaksteistsõrmiksoole ja mao limaskest ning neis tekivad haavandid. Imetavale emisele optimaalsete pidamistingimuste loomiseks peame tundma ja arvestama tema käitumist ja harjumusi. Et põrsad imevad väga tihti (umbes iga tunni järel), siis suurema osa ööpäevast imetavad emised lamavad. Siit järeldub, et õigesti kujundatud lamamisase on väga suure tähtsusega
Ükskõik kui suur oleks ka vanemate kiiritusdoos peale viimase lapse eostamist, ei oleks sel pärilikkuse seisukohast tähendust, sest võimalikke mutatsioone ei kanta edasi. Oletatakse, et risk on doosiga proportsionaalne, seega kui vanemad saavad 1 mSv suuruse doosi 1 Sv asemel, siis tõsiste pärilike muutuste risk järglastel on tuhandik 1%. Hilised somaatilised muutused Somaatiliste rakkude kahjustused võivad lisaks kiirgusele tekkida ka keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste agensite mõjul. Kiirgusest tingitud muutused saavad olla hilise või varajased, sõltuvalt kiirguse tüübist ja doosi suurusest. Somaatilisteks hilismuutusteks on vähi ja katarakti teke. Somaatiliste rakkude mutatsioonid ja vähk Hilised muutused saavad ilmneda ainult paljunevatel somaatilistel rakkudel. Tundlikumad on kiirelt paljunevad rakud. Muutused ühe raku kromosoomi struktuuris kantakse üle selle raku tütarrakkudele. Kiiritus võib rikkuda rakkude delikaatset
leetrid. Viirustel esineb mitmeid mehhanisme, mille abil nad neutraliseerivad immuunsüsteemi mõju: Ajutise immuundefitsiidi teke infektsiooniga mitteseotud antigeenide suhtes, immuunvastust esilekutsuva viiruse suhtes reaktsioon tavaliselt ei nõrgene. Nii on teada, et gripp, punetised, leetrid ja tsütomehaloviirusinfektsioonid loovad soodsa pinnase bakteriaalsete ja teiste infektsioonide tekkeks. Püsiva immuundefitsiidi teke infitseerivate agensite suhtes. Tuntuimaks näiteks on HIV-viirus, mis muudab organismi vastuvõtlikuks suhteliselt ohutute mikroorganismide suhtes (oportunistlikud haigusetekitajad). Viiruste persisteerumine. See on omapärane dünaamilinse tasakaaluseisund ühelt polt viiruste proliferatsioonivõime ja teiselt poolt organismi immuunsüsteemi vahel. Teatud viirushaiguste puhul jäävad viirused peale esmast ägedat perioodi organismi püsima, persisteerides rakkudes. Sellistena
annaabi.ee 
