Õhk juhib soojust halvasti, mida rohkem õhku, seda aeglasem ja halvem soojusprotsess. 21. Soojusläbikandetegur k on alati (vali õige vaste) Väiksem väiksemast α-st. 22. Miks kasutatakse soojusvahetites õhu poolel küttepinna ribitamist? Küttepinna kunstlikuks suurendamiseks, õhk on kõige nõrgem soojusjuht ja seepärast õhu poolel. Soojus- ja jahutusagensid 1. Mida nimetatakse soojuslikus protsessis agensiks? Tööainet nimetatakse agensiks, mitte toode ega küttepid. See võib osaleda soojusenergia tootmisel ja vahendamisel kuni tarbimiseni välja. 2. Millist auru nimetatakse primaarauruks, millist sekundaarauruks? Selgitada nende aurude kasutamist ökonoomilisest aspektist. Primaarauru saamine on kallis, kulub palju energiat, seda toodetakse sihilikult, aurugeneraatoriga või katlamajas. Sekundaaraur tekib n-ö kõrvalsaadusena ning tuleks
agensi pool). Et agens ei satuks tootehulka ning ei tekiks kuskilt agensi ega toote leket, mis tooks kaasa kahju. 62. Soojusläbikandetegur k on alati: Väiksem väiksemast st 63. Miks kasutatakse soojusvahetites õhu poolel küttepinna ribitamist? Et küttepinna ja õhu kokkupuutepind oleks suurem ning vajadusel küttepinna jahutamine kiirem. 64. Mida nimetatakse soojuslikus protsessis agensiks? Agens on protsessis osaleva tööaine üldnimetaja. 65. Millist auru nimetatakse primaarauruks, millist sekundaarauruks? Selgitada nende aurude kasutamist ökonoomilisest aspektist. Primaaraur on aur katlamajast või aurugeneraatorist (aurutekitist). Selle auru tootmiseks on tehtud suuri kulutusi põletatud kütust, kasutatud elektrienergiat jne. Sekundaaraur on aur, mis on tekkinud tooraine töötlemise protsessis, näiteks vaakumaparaadis toiduaine keemisel
püriiditükkide (FeS2) eemaldamine; kuivatamine; jahvatamine Kütuse peenestusaste iseloomustab nii purustamist kui jahvatamist kus liikmed on läbimõõdud enne ja pärast peenestamist. Purustitel on peenestusaste 4...20, veskitel aga kuni 500. Tolmustussüsteem hõlmab seadmete kompleksi kütuse kuivatamiseks, jahvatamiseks, tolmu separeerimiseks, pneumotranspordiks, tolmu õhuvoolusest eraldamiseks jt operatsioonideks. Kütuse kuivatamiseks ja pneumotranspordil on agensiks kuum õhk (450 C). Tolmutussüsteemide skeemid liigituvad: individuaalne otsese sissepuhumisega ja suletud kuivatustsükliga; individuaalne tolmupunkriga ja suletud kuivatustsükliga; individuaalne tolmupunkriga ja avatud kuivatustsükliga; tsentraalse tolmupunkriga ja avatud kuivatustsükliga. Enamlevinud on haamer- ja trummel-kuulveskiga süsteemid. Individuaalne tolmutussüst teenindab ühte kollet, tsentraalses annab eraldi tolmuvabrik tolmu kõikidele kolletele. Suletud tolm
Kasutusel alates 1960ndatest Kõige ökonoomsem meetod setete eraldamiseks Teeklaasi efekt: kombinatsioon rõhkudest ja tsentrifugaaljõudest, mis tekivad, kui virre pannakse katlas kerlema Katla keskel on vedeliku keerlimiskiirus suurem kui äärtes ja põhjas Katla keskele põhja moodustub hägu kuhil 26. Kuidas virret jahutatakse? Virret jahutatakse plaatsoojusvahetiga jahutustemperatuur= käärimise algtemperatuuriga: 6-12 °C laagriõllel, 18 °C pinnakääritusega õllel Jahutavaks agensiks kasutatakse: · Jäävesi · Soolvesi, alkohol/glükool 27. Milleks virret aereeritakse? O = 6-8 mg/L Virret aereeritakse, juhtides steriilset õhku või hapnikku jahutatud virde joasse Hapniku lahustuvus virdes on seda parem, mida madalam on virde temperatuur ja mida väiksem on virde tihedus Erinevate pärmide rasside hapniku tarvidus on ka erinev 28. Virde kääritamine. Käärimise faasid. Mis toimub käärimise aeroobses faasis? mis
annaabi.ee 
