paljaks närida Poilaste vastsed vastsed on jässaka ja kohmaka kehaga tõugud nad on väiksemate jalgade ja palju lühemate lõugadega kui lepatriinulaste tõugud nagu valmikud nii eritavad ka vastsed mürgist kehavedelikku (see on tõhus kaitse, mis võimaldab nendel aeglasevõitu õgarditel segamatult taimedel ronida) Eestis tuntumad liigid haavapoi (Chrysomela populi) lepapoi (Agelastica alni) kartulimardikas (Leptinotarsa decemlineata) Poilaste areng võivad korraga muneda 400800 muna, niimoodi mitu korda aastas munevad tavaliselt taimede lehtedele talvitunud mardikate munemisest kuni uue põlvkonna mardikate ilmumiseni kulub meie kliimas umbes 50 päeva vastsed söövad ennast täis ja lähevad nukkuma juulis Kasutatud materjalid http://www.flickr.com/photos/eurythyrea/7074608435/ http://et
täid. Jalaka-paunatäi (Tetraneura ulmi) ümar pahk lehe pealispinnal. niineürask (Polygraphus poligraphus), harilik võraürask (Pityogenes chalcographus). Männil esinevad üraskid: suur-säsiürask (Tomicus piniperda), väike-säsiürask (Tomicus minor), ladva-kooreürask (Ips acuminatus). Saarel esinevad üraskid: Lepp: Lepapoi (Agelastica alni) mustad tõugud või sinised mardikad lehtedel. väike-saareürask (Hylesinus fraxini), suur-saareürask (Hylesinus crenatus). Teisi Hundpoi (Plagiosterna aenea) rohelised mardikad närivad lehte augud, tõugud üraskeid: kase-maltsaürask (Scolytus ratzeburgi) skeleteerivad. Lepa-lehekirp (Psylla alni) valge vahakirmega kaetud vastsed noortel
Lepavihtasid valmistati lammastele ja kitsedele talviseks lisasöödaks, noorte kuni 10 aastaste leppade tüvekoort ja alumiste okste võrseid koos lehtedega söövad lambad ja kitsed meelsasti suvelgi. Lepakoort, pungi, võrseid ja lehti tarvitavad toiduks vähesel määral põdrad, metskitsed ja koprad ning kuni sajakonna putukaliigi valmikud ja vastsed. Tavaliselt närivad lepalehti auklikuks hundpoi (Melasoma aenea) ning lepapoi (Agelastica alni) tumesinakad mardikad ja nende mustad vastsed. Leheservadesse süvendeid närivad mitmed mardikad kärsaklaste (Curculionidae) sugukonnast. Mõnemillimeetriseid punakaid pahkasid lepalehtede pealispinnal põhjustavad lepa-pahklesta (Phytoptus laevis) noored lestad, noortel kasvuhoos võrsetel ja tipmistel lehtedel elutsevad kogumikena lepa-lehekirbu (Psylla alni) vastsed, põhjustades võrsete ja lehtede kattumist hallika kirmega. Lepalehti rullivad kokku
annaabi.ee 
