maailmas, kus saab valmistada ehtsat tequila't. Kuidas valmib tequila? Tootmise protsess: 1. Agaavide kasvatamine 2. Küpsetamine 3. Purustamine 4. Fermenteerimine 5. Destilleerimine 6. Laagerdamine 7. Villimine 8. Turustamine Kuidas liigitatakse tequila't? Koostise järgi jaguneb tequila kaheks: mixto ja 100% agave. Mixto's on kasutatud vähemalt 51% agaavisuhkrut, ülejäänu tohib olla ka mõni muu suhkur. Sellise segamise ainuke eesmärk on tootmiskulusid madalamal hoida, kvaliteedile mõjub see pigem halvasti. 100% agave tohib sisaldada ainult agaavisuhkrut. Kvaliteetse tequila otsimisel on see tähistus heaks alguseks. Laagerdumise järgi jaguneb tequila neljaks: Blanco ehk Silver ehk plata on värvitu ja tammevaadis küpsemata tequila, mis villitakse hiljemalt kahe kuu jooksul pudelisse. (õige)
Esimese, kiire destillatsiooni tulemuseks on umbes 20% alkoholisisaldusega nn ordinario. Teistkordsel ja pikemal destilleerimisel, mille käigus eraldatakse kõik ebasoovitavad jäägid, saadakse juba 5560% puhas värvitu tekiila. Et muuta joogi alkoholisisaldus optimaalseks, lisatakse sellele destilleeritud või demineraliseeritud vett. Koostise järgi eristatakse kahesugust tekiilat: · mixto, milles võib olla kuni 49% roo- või muid suhkruid, kuid peab olema vähemalt 51% agaavisuhkrut · 100% agave, mis on tunduvalt eksklusiivsem ja võib sisaldada üksnes sinises agaavis sisalduvaid suhkruid; peale selle peab 100% agave tequila olema igal juhul villitud Mehhikos ning kandma pudelil lisaks NOM 4-kohalisele identifikatsiooninumbrile ka markeeringut Hecho en Mexico. Laagerdumise kestusest ning iseärasustest tulenevalt jaotatakse tekiilad: · Silver ehk blanco, vahel ka plata noor, max 60 päeva vanune tugeva aroomi ja
saadakse juba 5560% puhas värvitu tekiila. Et muuta joogi alkoholisisaldus optimaalseks, lisatakse sellele destilleeritud või demineraliseeritud vett. Olenevalt sellest, millist tekiilat valmistatakse, lastakse jooki villimise eel seista ja laagerduda. Kasutusel on nii uued söestatud tammevaadid kui vanad soti viski ning burbooni vaadid. Koostise järgi eristatakse kahesugust tekiilat: · mixto, milles võib olla kuni 49% roo- või muid suhkruid, kuid peab olema vähemalt 51% agaavisuhkrut · 100% agave, mis on tunduvalt eksklusiivsem ja võib sisaldada üksnes sinises agaavis sisalduvaid suhkruid; peale selle peab 100% agave tequila olema igal juhul villitud Mehhikos ning kandma pudelil lisaks NOM 4-kohalisele identifikatsiooninumbrile ka markeeringut Hecho en Mexico. Laagerdumise kestusest ning iseärasustest tulenevalt jaotatakse tekiilad: · Silver ehk blanco, vahel ka plata noor, max 60 päeva vanune tugeva aroomi ja