HARD BOP Sandra ja Sanna · Hard Bop tekkis 1950ndatel vastukaaluks cool jazz´ile · Tekkis kuna mustanahalised muusikud soovisid uuesti elustada jazz`i afroameerikalikke algeid ja arendasid välja hard bop´i · Aluseks võeti gospelmuusika · Hard bop´i kõrvalzanrideks said funky ja soul jazz Hard bop iseloomustavad: · Hoogsus · Jõuline rütm · Trompeti-saksofoni vali koosmäng oktavis või unisoonis · Off-beat´i rõhutamine Hard bop´ile omased pillid on: · Klaver · Trumm · Saksofon · Kontrabass · Trompet Tuntumad hard bop´i muusikud on olnud: · Art Blakey · Charles Mingus · Julian Cannonball Adderley
HARD BOP Janelle Kujunes välja 1950. aastate keskel New Yorgis. Oli vastukaaluks cool jazz'ile. Võib käsitleda ka kui bebop'i traditsioonide taaselustamist. Ühendab mõjusid rhythm' n'blues'ist, gospelist ja bluusist. Kannab endas mustanahaliste muusikute soovi taaselustada jazz'i afroameerikalikke algeid. Stiilile on iseloomulikuks : Gospelilt üle võetud kaasakiskuv rütm. Ülevoolav meloodia. Trompeti või saksofoni vali koosmäng oktavis või unisoonis. Ansambli koosseisu kuulusid tavaliselt : Klaver Saksofon Trompet Tromboon Kontrabass Trummid Tähtsamad inimesed Trompetist Miles Davis Trummar Art Blakey Pianist Horace Silver Trompetist Clifford Brown Miles Davis 1926-1991
Herbie Hancock Alustas klaveriga, vahepeal mängis elektroonilist. Lood: "Cameleon" (elektron), "Cantelope Island" Kokkuvõtte Hard Bop (ingl hard raske,vali) kujunes välja 1950. aastate New Yorgis vastukaaluks cool jazz'ile. Hard bop'i võib käsitleda ka kui bebop'i traditsioonide taaselustamist. See stiil ühendab mõjusid rhytm'n'blues'ist , gospelist ja bluusist ning kannab endas mustanahaliste muusikute soovi taaselustada jazz'i afroameerikalikke algeid. Sellele stiilile on iseloomulikud gospelilt üle võetud kaasakiskuv rütm ja ülevoolav meloodia ning trompeti ja saksofoni vali koosmäng oktavis või unisoonis. Ansambli koosseisu kuulusid tavaliselt klaver,saksofon,trompet,tromboon,kontrabass ja trummid. Kasutatud kirjandus : www.annaabi.com > Muusika 4
väljenduslaadi. Selles muusikaliigis eelistati pille, mis on juba loomult pehmetoonilised (baritonsaksofon, metsasarv, flööt, vibrafon) ja loobuti hoogsast rütmist. Miles Davis, Gerry Mulligan, Gil Evans, Stan Getz. Hard bop, funky, soul jazz Viiekümnendatel näis paljudele, et jazz on suundumas süvamuusika poole. See tekitas mustades muusikutes erilist vastuseisu ja soovi uuesti elustada jazz'i afroameerikalikke algeid, alustades uuendustega gospelist. Sellest arendasid nad välja hard bop'i, mille kõrvalzanriteks said funky ja soul jazz. Seda iseloomustab hoogne, jõuline rütm ja trompeti-saksofoni vali koosmäng oktavis või unisoonis. Charles Mingus, Julian Cannonball Adderley, Clifford Brown. Modal jazz Viiekümnendate II poolel algasid otsingud tavapärase jazz-harmoonia avardamiseks. Coltrane ja Davis tulid mõttele asendada tavapärane mazoor-minoor-harmoonia erinevatel diatoonilistel
Jazz Orkesteri, ei olnud see kõik veel tõeline džäss, küll aga hea ettevalmistus džässi tulekuks (Haavisto 2000: 31). Selle muusikažanri tuntust Soomes tõestab ka fakt, et 1926. aastal ilmunud Väikeses Entsüklopeedias (Pieni Tietosanakirja, Otava 1926) on juba märksõnana toodud ka “JAZZ (jats)”. P. Jalkaneni andmeil ilmus sõna jazz (ka jatz, jatss, jadsch, jatsi) soome keelekasutusse 1920. aasta sügisel, tähistades nii afroameerikalikke seltskonnatantse kui ka “neegrirütme” sisaldavat muusikat (Jalkanen 1989: 37). 1920. aastate keskpaiku olid valdavateks restoraniorkestriteks Helsingis nn salongidžässi orkestrid, kelle hulgas andsid märgatavat tooni Venemaalt revolutsiooni eest põgenenud muusikud. Neist tuntuim oli gentleman-pianist Francois de Godzinsky 60 , kelle salongidžässi orkestris mängis teiste emigrantide hulgas tšellot ja saksofoni endine tsaariarmee ohvitser,
annaabi.ee 
