näiteks sõnas xa´ron jarr´on ‘vaas’. /θ/ hääldust kasutatakse siis, kui sõnas on häälik /z/ nagu näiteks sõnas ´θona zona ‘tsoon, piirkond’. Hispaania keelest võib leida kaks lateraalset poolvkaali. Esimene neist on alveolaarne lateraal /l/ ja teine palataalne /ʎ/, mida kasutatakse sõnades, kus on kõrvuti kaks /j/-i. Sõnades nagu a´ʎi all´i ‘seal’ hääldub /ll/ pigem /j/-ks ning seda tähistab /ʎ/. Konsonantide tabelis on veel ära märgitud kaks afrikaati: /tʃʃ/ näiteks sõnas ´kotʃʃe coche ‘auto’ ja /ɟʝʃ/ nagu ɟʝʃate ´yate ‘jaht’, kusjuures mõlemad häälduvad palataalselt. 2. Vokaalid Hispaania keeles on viis vokaali, mis võivad esineda nii rõhulistes kui ka rõhuta silpides. Need on /i/ (kõrge illabiaalne eesvokaal), /e/ (keskkõrge illabiaalne eesvokaal), /a/ (madal illabiaalne eesvokaal), /o/ (keskkõrge labiaalne tagavokaal), /u/ (kõrge labiaalne tagavokaal)
Eesti keeles on 17 konsonanti,/j;l;m;n;r;s;z;h;f;s;z;k;g;p;b;t;d/, mis on poole vähem kui ejaki keeles. Sellest järeldub, et erinevalt ejaki keelest, mis on konsonandirohke keel, on eesti keel täishäälikurohke. (2) (3) Ejaki keeles puuduvad ümardatud pehmesuulaehäälikud. Ejaki keele konsonandisüsteemi saab jagada kaheksaks seeriaks Lihtsad keeletipuhäälikud (puudub frikatiiv) Külghäälikud Ümardatud kõvasuulaehääliku afrikaati Ümardamata kõvasuulaehääliku afrikaat Neli pehmesuulaehäälikut Esineb ka klusiile ja frikatiive. (3) Eesti keele konsonandisüsteemi saab moodustusviisi järgi jagada kuueks seeriaks: Frikatiivid Klusiilid Nasaalid Lateraalid Tremulant Poolvokaal Peale selle jagunevad eesti keele konsonandid helilisteks ja helituteks. Sõnade definitsioonid:
Foneemide distinktiivsed tunnused: 1) erinevad foneemid 2) sama foneemi allofoonid Diftongid: kaks järjest vokaali, mis kuuluvad ühte silpi, nimetatakse diftongiks. Afrikaat klusiilialguline frikatiiv häälikute kombinatsioon. Afrikaat on häälik, mis koosneb sulust ja sellele järgnevast hoordumisest samas häälduskoha. Maailma keelis on koige tavalisemad afrikaadid klusiilist ja sibilandist koosnevad: palataalalveolaarset afrikaati /t/ esineb umbes 45 protsendis maailma keelist ja küllaltki tavaline on ka dentaalse voi alveolaarse sibilandiga afrikaat /ts/ Võru keeles esinen alveolaarne /ts/ - EESTI KEELES PUUDUB ! Geminaat häälduses kahte silpi jagunev pikk kaashäälik, nt sõnades kallab, Hüppas, silbiga poolitatud topelthäälik, kaks konsonanti kõrvuti eri silbis. Palatalisatsioon - Palatalisatsioon on nähtus, mis on tingitud moodustuskoha erinevusest ning mille korral
saj. Germinaadid - silbipiiriga poolitatud topelthäälikud Kasutusel on ligikaudne transkriptsioon (väikestele erinevustele ei pöörata tähelepanu) ja täpne transkriptsioon (kasutatakse rohkesti lisamärke e diakriitilisi märke). IPA põhimärkide kõrval vajatakse foneetilises transkriptsioonis ka diakriitilisi märke (osutavad lisaartikulatsioonile). Tähistatakse nasaalsust, juhuslikku nasaliseerimist, helitu klusiili nõrka aspiratsiooni, konsonandi palataliseerumist, afrikaati, helitustumist. 10. Häälikute liigitus kõneloome seisukohast. Segmedid e häälikuüksused - vokaalid ja konsonandid. Nende vastandiks on suprasegmentaalsed omadeused (nt kvantiteet, rõhk, intonatsioon ja rütm). Segmenteerima e eristama - nt oma esimest keelt suudad segmenteerida teistest. Emakeele hääldamis- ning tõlgendamisharjumused mõjutavad seda, kuidas kuuldakse teisi hääli. Need on kuulmisel põhineva transkriptsiooni peamised puudused. Vokaalid on helilised häälikud
annaabi.ee 
