Seepärast tekkis selle suurnikegrupi seas mõte jagada maa laostuvale talupoegkonnale ja sel viisil taastada väiketalunikkond ning kõvendada Rooma riiki. Seda oli võimalik teostada ära võttes suurmaaomanikelt nende poolt ebaseaduslikult omandatud riigimaad. Niisugust reformi kavatsesidki vennad Gracchused. Nad kuulusid suursugusesse sugukonda. Gracchuste isa oli mitmel korral Vabariigi kõrgetel ametikohtadel ja nende ema Cornelia oli Scipio Africanuse tütar. Mõlemad vennad said hiilgava hariduse ja olid tuntud oma demokraatlike vaadetega. Vendade Gracchuste reformikatsed 133 eKr 122 eKr: 133 eKr valiti Tiberius Gracchus rahvatribuuniks ja viis (senati ägedast vastuseisust hoolimata) rahvakoosolekul läbi seaduse eraisikute poolt omastatud ager publicuse (reformimata riigimaa) tagasivõtmiseks ja ümberjaotamiseks. Astunud ametisse, esitas Tiberius rahvakoosolekule oma seadusprojekti. Vastavalt sellele
Need on drüopiteekused ja ramapiteekused. Neist vanem on 12 Dryopithecus, elas Aafrikas, Aasias ja Euroopas. Neile oli iseloomulik tänapäeva primaatidele sarnane suur aju, kuid nende jäsemete ehitus viitab sellele, et nad elasid puu otsas. Drüopiteekused elasid metsas, toitusid taimedest. Drüopiteekuseid oli mitu liiki. Üheks alaliigiks oli Proconsul africanus. Tema luid on leitud Ida-Aafrikast esimest korda 1948. a (Mary Leakey). Proconsul africanuse keha oli nagu ahvil, hambad sarnanesid inimahvide omadele, esines tugev suguline dimorfism,. Elasid 2512 miljonit a tagasi. Oli arvatavasti simpansi eelkäija. Hilismiotseenis elas Kreekas ouranopithecus (drüopiteekuste hulka kuuluv liik). Tema luuleiud u 8 miljonit a vanad. Arvatavasti oli suhteliselt sarnane gorilladega. Türgis ja Pakistanis on leitud sivapithecuse luid, samuti u 8 milj a vanad. Oli u simpansisuurune, kuid koljuehituselt sarnanes orangutangile
Otsese sõja vallandas 192. a. Antiochose väe sissetung Tessaaliasse, kust ta küll roomlaste poolt peagi välja tõrjuti. Ka merel sai Antiochos Rooma, Rhodose ja Pergamoni liidulaevastikult lüüa. Antiochos taganes Väike-Aasiasse, kuhu 190. a. tungisid ka roomlased konsul Lucius Cornelius Scipio juhtimisel, keda saatis nõustajana tolle vanem vend Scipio Afrikanus. Suures lahingus Magnesia juures lõid roomlased Antiochose väe puruks. 189. a. Scipio Africanuse poolt ette kirjutatud Apameia rahuleppega loobus Antiochos kõigist valdustest Anatoolia lääneosas, sõjalaevastikust ja sõjaelevantidest ning õigusest sõlmida liitusid läänepoolsete riikidega, makstes lisaks ka suurt sõjahüvitist. Kuigi see leping ei likvideerinud Seleukiidide riiki suurriigina talle jäid hiigelvaldused idas , lõpetas ta otsustavalt Seleukiidide mõju Küprosest lääne pool.
annaabi.ee 
