Tiigerhai Rai, kaheksajalg, haid Kalad, dudong, meriveised, merikarbid, merikilpkonnad Plankton, vetikad, tsüaanobakterid Afaliini · populatsioon Kuulub delfiinlaste sugukonda · Umbes 300 000 isendit · Populatsioon on stabiilne · Toit: kalad, kalmaarid, koorikloomad · Vaenlased: haid (nt tiigerhai) · Ohud: kalavõrgud, kliimamuutused Afaliin · Delfiinide küttimine on keelatud 1972 aastast · Afaliinide populatsioon vähenes eelmise sajandi lõpus suure kalapüügi tõttu Afaliini levila Globaalprobleemid · Kliimamuutused: ookeanivee soojenemine, mis omakorda põhjustab korallide pleekimist · Saaste: Kirde-Austraalia jõed saastavad vallrahu troopiliste üleujutuste ajal · Suure ogatähte populatsiooni suurenemine: Suure ogatähe
Silmikdelfiin Silmikdelfiin on imetaja. Ta kuulub seltsi vaalalised, alamseltsi hammasvaalalised, sugukonda delfiinlased ning perekond ja liik on Tursiops truncatus. Kige enam tuntud delfiiniliik on silmikdelfiin ehk afaliin. Teda peetakse tihti delfinaariumides, sest ta on kiire ujuja ning ta armastab mngida. Terashallidel silmikdelfiinidel on kupli moodi laup ning lhikesed luad. Delfiinid on vga sbralikud loomad, kes elavad omasoolistes rhmades. Saagi jahil, snnitusel ja haiguste ajal abistavad nad alati teineteist. Nad phendavad osa oma pevast ka lbutsemisele. Need loomad suhtlevad omavahel vilede ja igasuguste piuksatuste abil. Delfiinidel on vime ksteist mista ja ra tunda.
seda ka mõõta. Kohtuprotsessid - Gilesi IQ 61, süüdi mõrvas Eneseteadvus teadlik olemine iseendast ja oma tegutsemisest Gordon Gallup peeglitest: magava looma laubale tehakse märk mida näeb vaid peegliga, kui peeglisse vaatav loom puudutab laiku oma laubal vms, võib oletada, et tal on enesteadvus (tunneb ennast peeglis ära) Peeglitesti on läbinud simpans, orangutan, gorilla Koko, bonobo ahv, inimene (kandidaadid: elevant, haarakas, afaliin) Peeglitesti EI OLE läbinud koer, tuvi, kaputsiinahv Lapsed õpivad end ära tundma alles 2. eluaastaks. Alison Gopnik kommitest: kommikarbis pliiatsid, küsitakse lastelt mis sees on. Vastus: "kommid", hiljem väidavad kõik 3. aastased, et arvasid seda kohe algusest peale Rahvapsühholoogia tüüpilised teadmised inimese hinge- ja vaimuelu nähtuste, käitumise kohta nt arvamus, et ainulapsed närvilisemad, vähem sotsiaalsed. Uurimustes ei vasta tõele.
Eesti linnuliikidest enamik (127) kuulub värvuliste seltsi. Järgnevad kurvitsalised (71 liiki), hanelised (37), haukalised (27), kakulised (12), toonekurelised (10) jt. Nüüdisajal on Eestis kindlaks tehtud 64 imetajaliiki. Esindatud on putuktoiduliste, käsitiivaliste, näriliste, jäneseliste, kiskjaliste, loivaliste, vaalaliste ja sõraliste selts. Nimekirjale lisanduvad eksikülalistena kolm vaalaliiki – küürvaal ehk pikkloib-vaal ja silmikdelfiin ehk afaliin (mõlemaid kohati Eesti merevetes 19. sajandil) ning valgevaal (nähti meie vetes 20. sajandi algul ja 1985. aastal). Viimastel aastakümnetel puuduvad andmed unilaste kohta. Ohustatud ja kaitsealused selgroogsed Eesti virtuaalses punases raamatus (2008) kasutatud kategooriate järgi kuulub Eestist hävinute hulka üks liik (euroopa naarits), äärmiselt ohustatud on 12, ohustatud 11, ohualtid 28, ohulähedased 39 ja puuduliku andmestikuga 42 liiki, Looduskaitseseaduse
annaabi.ee 
