· Hingamise ja südametöö lakkamine. (Birkenfeldt 2005) 3. AFAASIA Iga inimene kasutab keelt. Kõnelemine, õigete sõnade leidmine, arusaamine, lugemine, kirjutamine ja zestikuleerimine - kõik see osaleb meie keele kasutamise protsessis. Kui aju kahjustuse tagajärjel üks või mitu neist keele komponentidest enam ei funktsioneeri (alad, mis vastutavad kõne eest, asuvad suuremal osal inimestest vasakus ajupoolkeras) siis nimetatakse tekkinud olukorda afaasiaks. Afaasia jaguneb nii kahjustuse lokalisatsiooni kui ka häire iseloomu alusel järgmiselt · Wernicke Afaasia (sensoorne afaasia) Inimene suudab rääkida, kuid osa sõnu, mida ta kasutab, ei oma tähendust ning ka teiste inimeste kõne võib talle kõlada arusaamatuna. Laused, mida sellise häirega iniene kasutab on tavaliselt pikemad kui 7 sõna. · Broca Afaasia (motoorne afaasia) Broca motoorse kõne ala ajus on peamine kõne
Pärast hambaarsti juures tuimestit saades on kõne häiritud, kuna suu limaskest on tundlikkust kaotanud. * Kõnekeskus koosneb kolmest osast osad seotud tundlikkuse vastuvõtmisega. 1) motoorne kõnekeskus ehk broca keskus/ala. See paikneb otsmikusagara tagumises alaoas. Ta on vahetult selle eesmise tsentraalkääru piirkonna ees/naabruses, mis juhib näolihaste talitlust. Selle piirkonna kahjustusel tekib häire, mida kutsutakse motoorseks afaasiaks (võimetus rääkida) inimene saab aru kõnest, mida talle räägitakse, aga ise kõnega vastata ei suuda (tekib ajuinsuldi tagajärjel). 1861. aastal broca näitas, et aju piirkonna kahjustusel ei suuda inimesed kõnelda - motoorne afaasia. Võrreldes kahjustusekohta ja kliinilisi tunnuseid, tehti kindlaks, kus kohas ajus vastavat funktsiooni juhitakse. Ajukaardi töötasid välja Penfield, Rasmussen, Fasper. Homunkulus inimesekene.
Viipekeeled on ka erinevad nagu ka tavalised keeled, kuid viipekeele omandatakse sama kiirusega kui tavalist kõnekeelt. Kui kurdid lapsed hakkavad viipeid kasutama, teevad nad seda esialgu sotsiaalses kontekstis tuttavaks saanud objektidele ja sündmuste viitamiseks, samamoodi kui kuuljad lapsed. Mõned ajukoore kahjustused viivad võimetuseni end kõned ja kirjas väljendada või kõnest ja kirjast aru saada. Seda tüüpi häiret nimetatakse afaasiaks e. Kõnehalvatuseks. See on peaaegu alati tingitud kahjustustest (enamasti insuldist) vasakus ajupoolkeras. Võimetus end kõne ja kirja väljendada on motoorne e. Ekspressiivne afaasia Häire tägajärg on: tumm vaikimine või katkendlik, telegraafi stiilis kõne. Sensoorne afaasia (e. impressiivne): patsiendid on võielised end kõnes ja kirjas väljendada kuid ei saa aru, mida neile üteldakse. Inimesed räägivad kiiresti ja vabad – kuid ütlevad nad tegelikult väga vähe (sõnakompott)
annaabi.ee 
