Kas põhja minnes saab põhja minna? Mida tähendab lause: Noored timurlased spatseerid peale võsaleeri grüünesse Kes oskab maailma kõiki keeli? Mis on kaks püsivat asja elus? Mida teha kui on lootusetus? Kuidas kirjutada laiskus kontid/tes/laiskus contiites? Kuidas nimetatakse ringi? Nimeta Eestis tegutsenud tehaseid ja millega tegelesid?(Volta,Punane Koit, Dviigatel,Kreenholm) 1. Undruk on seelik Kihnus nimetatakse troiks villasest lõngast kootud ülepea selga aetavat meestekampsunit. Pliseer on voltidega seelik. Ubin on õun,õuna viss,vilets õunapabul. Puhvaika on vatikuub. kuvalda on eriline haamer,mil on kummist vasar. Kuväär on ümbrik Märss on kasetohust või niinest punutud seljakott. Tiree on mõttekriips 2. Virtin on eramajapidamise naissoost juhendaja ja juht ehk haldusjuht. Šveitser on uksehoidja,nn sisseviskaja Livree Seriif on graafiline element tähe põhijoone otsas. Seriifiks on enamasti horisontaalne kriips, kolmnurk või ristkülik
aasta eest siia kolinud rohunepp. Toitumas on nähtud ka rabapistrikku. Soomaa kotkad Eestis pesitseb kuus liiki kotkaid, need on: merikotkas, madukotkas, väike-konnakotkas, suur- konnakotkas, kaljukotkas ning kalakotkas. Soomaa rahvuspargis on tõestatud kahe kotkaliigi pesitsemine kaljukotkas ja väikekonnakotkas. Arvukaim Soomaal pesitsevast kahest kotkaliigist on väike-konnakotkas. Seda suurekonnakotkaga sagedasti vahestusse aetavat lindu pesitseb rahvuspargis 5-6 paari. Liigile sobivad pesitsemiseks ka rahvuspargi väljajäävad alad. Nii on teada Soomaa rahvuspargi vahetus läheduses pesitsemast 4 väike- konnakotka paari. Pesitsemiseks sobivad liigile luhtadeäärsed kuuse-segametsad ja lodud. Kui pesa rajatakse luhaservast kuni 500 m kaugusele, siis saagijahile käiakse peamiselt ikka heinamaadel ja luhamaadel. Pesapuuna kasutatakse peaaegu eranditult kuuske. Suurtest
See on ilmalik kunst, kus julgena ja iseteadvana vaatab vastu tolleaegne inimene. Uuesti sündis ka monumentaalkunst, esimese uusaegse ratsamonumendi püstitas Donatello. Kunstnikke hakkasid huvitama inimeste individuaalsed jooned ja inimese anatoomia huvitas kunstnikke võrdselt meedikutega. Maalikunstis jätkus 15. sajandil freskomaali õitseng. MASACCIO (1401-1428) loobus tinglikust ja üldisest skeemist ja püüdis piiblitegelastest teha elavaid inimesi. Paradiisist välja aetavat Aadamat ja Eevat kujutab ta erinevates tasapindades asuvatena, nii et tekib ettekujutus ruumist. Ka valguse suunab ta figuurile ühelt küljelt, mis võimaldab kehadele ümaruse edasiandmist valguse ja varju abil. Töötati välja õpetus perspektiivist ning mõnikord valiti maalimiseks just selline objekt, kus oli võimalik demonstreerida perspektiiviseaduste kasutamise oskust. Firenzes töötas peale Masaccio veel FILIPPO LIPPI (1406-1461), kes maalis kaunivärvilisi pühakupilte
kubermanguvõimud seda takistada püüdsid. Haruldane ei olnud ka juba väeteenistuses olevate meeste deserteerumine (Laur, 2003). Teine märkimist vääriv detail 18. sajandi teisest poolest oli viinapõletamine, mida harrastasid mõisnikud. Alkohoolsetest jookidest olid eestlased seni tuttavad õlle (germaani sõnatüvi) ja mõduga (vene sõnatüvi) ning kirjanduse kaudu ka veiniga, mida nimetati viinaks. Mõisa viinaköökides aetavat ollust nimetati seetõttu esialgu põletatud viinaks ja sellega tehti lähemat tutvust mõisakõrtsides või viinavaate Peterburi küütides. Mõisakõrtsid tähendavad ühtlasi kaubalis-rahaliste suhete arenemist, statsionaarse maakaubanduse laienemist. Juba 18. sajandi autorid kurdavad eestlaste laiskuse, 23 salakavaluse jm. halbade omaduste kõrval ka nende alkoholilembuse üle. Siiski ei joonud talupojad end mõisakõrtsides põhja, selleks ei olnud neil arvatavasti ka piisavalt raha
annaabi.ee 
