) 2. Spordihuvilised: fännid, juhuharrastajad, võistluspublik, nn. tugitoolisportlased. 3. spordivõhikud 10. Too esile kettkirjale kui folkloorižanrile iseloomulikud vormitunnused. *Levib kirjateel, üleskutse levitada seda *Osa tänapäeva maagiast 11. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? 1830 kohalik kirjandusajakiri Der Refraktor. Luuletus pealkirjaga "Haldjatütar. Eesti muistend." J.G.Hamann "Aesthetica in nuce” - läti 12. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.- 19. sajandil? Valgustusajastu ideed(rahvakultuuri avar mõistmine, ent toimub pidev spetsialiseerumine: keeleteaduse areng, sotsiaalne vaatenurk, etnograafia jne), ajaloofilosoofia, rahvusromantism 13. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed? käsitlus rahvas (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid;
Victor Turner. Forest of Symbols (1967), The Ritual Process (1969) Sotsiaalne draama koosneb neljast etapist: 1. algse korra rikkumine 2. kriis 3. kriisi leviku piiramine 4. tasakaalu taastamine Liminaalne, lepitaja roll. Struktuur liminaalsetes ühiskondades väga liikuv 8.Kirjandusteadus ja teised teadused-filosoofia ja kirjandusteadus põimuvad omavahel Esteetika- filosoofia haru, teadus meelelisest tunnetusest Alexander Gottlieb Baumgarten "Aesthetica" (2 köidet: 1750, 1758) Esteetika kategooriad (ülev, kaunis, traagiline,koomiline, hirmus,madal) Kunsti olemuse probleem Mõjukamad esteetilised süsteemid: Platon ja neoplatonism Jumalik hierarhia: ideed, elusolendid, asjad (ideede koopiad). Kunst kui koopiate koopia ehk varjude vari Kunst mõjutab meeli ja tundeid, s.o hinge madalamat osa Neoplatonism: Platoni "ülev" ja "kaunis" võrdsustatud esteetilise iluga (Renessansi kultuur, saksa romantikud, F
ALEXANDER GOTTLIEB BAUMGARTEN (1714 - 1762) peetakse esteetika (kr kr aisthetikos - tajuma), kui filosoofilise distsipliini rajajaks. Esteetika kui kunsti üle mõtlemine. Kunstielamus on Baumgarteni järgi meeleline elamus, millele lisandub tunne. Baumgartnerist sai alguse kunsti ja kunstniku iseseisvumine, mis jätkus romantismis. Baumgarten seisab vastu sellele, et tehakse vahet madalamal tunnetusvõimel (tajud) ja kõrgemal tunnetusvõimel (mõistus). Oma peateoses "Aesthetica" määratles ta esteetikat teadusena kauni enese tajust, sisu, korra ja väljenduse täielikust ühtsusest. Meeltele omistas Baumgarten oma otsustusvõime, nimelt maitse. Ilu on täiuslikkus, s.o osade kooskõla tervikuga, niivõrd kui see meeltele nähtub, seega ähmaselt tunnetatud täiuslikkus. Kunsti kõrgeim printsiip praktilisest küljest on looduse jäljendamine, sest vastavalt õpetusele parimast maailmast ilmneb looduses meeleliselt suurim täiuslikkus. Selle
annaabi.ee 
