kokku pitsitatud veresooni.Stanfordi ülikooli kliinilise psühhiaatria emeriitprofessor William F. Fry ütleb, et "kõhunaer" on sisemine jooga. Fry sõnul tekitab naermine tõsisemat füüsilist pingutust ja lihaste toniseerimist - 15 näolihast, lisaks mitmed teised lihased kogu kehas pingulduvad ja lõdvestuvad. Sinu pulss ja hingamine kiirenevad, mis aitavad kehasse rohkem hapnikku tuua. · 100 naeru päevas = 10 min aerutamist Naermine 100-200 korda päevas võrdub 10 minutilisele aerutamisele. Kui palju inimesed päevas üldse naeravad? Palju rohkem kui nad ise aru saavad, ning lisab, et naermine aitab hingamisaparaadi tööle ning lihased liikumisse.Teised uuringud kinnitavad, et naermine tugevdab ka immuunsust, reguleerib stressiga kaasnevat südame arütmiat, arendab hingamissüsteemi ja lõdvestab pinges lihaseid. Väide: Komöödiafilmi vaatamine parandab verevarustust ning vähendab südamehaiguste
teadmistele. Kreetalased olid kõige esimesed, kes on ehitanud kaubalaevad. Ajaloolased väidavad, et nad olid esimesed, kes rakendasid andurit ja laevakaarti, mis andsid laevale 5 head ja kindlat vee all hoidu ja võimaldas tal reisida üle vahemaade, kui see oli enne. Ka, nad olid esimesed, kes on kasutanud oma laevade purjed, et anda laevade kiirust ja kasutasid traditsioonilisi aerutamist. Tänu kõigile uuendustele, mida kreetalased kasutasid, see võimaldas neil saada esimese mere riikiga. Tema aeg alustas XVII - XIV sajandil eKr. Laevad koos kaariga on muutunud populaarsemaks vahemere piirkonnas.Foiniiklased kasutasid kreetalaste tehnoloogiat, nad elasid riigis, mis oli rikas seedritega, millest nad hakkasid ehitama oma laevad, nad erinesid kindlatega. Foiniiklased hakkasid tootma sõjavägi laeva, sest nad erinesid vastupidavuse, ja vaenlaseleoliraskemneidkahjustada(..2012)
Baarman pakkus välja, et nad pakiksid oma asjad ja aerutaks paadiga sveitsi. Seda nad tegema hakkasidki ja Baarman aitas neil asjad paati viia. Paadi juures nad leppisid kokku, et kui nad eluga pääsevad, siis tasub minategelane selle paadi eest ja nad hakkasid kell 11 õhtul sõitma. XXXVII Nad olid tükk aega pimedas aerutanud ja läbinud pikka vahemaa. Minategelase käed olid rakkus ja katki, kuid sellegi eest ta jätkas aerutamist. Minategelane võttis vahepeal konjakit ja siis aerutas edasi. Kui nad piiri lähedal olid, siis oli väljas udu ja nad pääsesid piirivalvest mööda. Kui nad ühe linna juurde jõudsid, siis peatusid nad kinni ja läksid ühte kohvikusse hommikust sööma. Nad olid õnnelikud, et olid sveitsi jõudnud. Peale hommikusööki peati nad kinni ja viidi jaoskonda, kus küsiti passi näha ja küsitleti neid. Nad teesklesid, et on tulnud talvesporti tegema
paadi ümber ning nad leidsid end veest, kuhu jäid paadi külge klammerdunutena triivima. Pärast kuus tundi kestnud põgenemisteekonda ajas tuul põgenikud Muhust loodes oleval Kõinastu laiul randa. Kõinlased andsid põgenikele süüa ja peavarju. Järgmisel õhtul anti meestele korras paat ja aerud ning saadeti nad Saaremaa poole teele, aerutada oli umbes viis kilomeetrit. Punaarmeed laiul veel ei olnud, kuid viivitada ei maksnud. Pärast pooletunnilist aerutamist toimus meeste jaoks midagi kujuteldamatut. Loodekaarest ilmus meeste vaatevälja laev, kust avati Kõinastu pihta trasseerivate kuulidega tuli. Rookatustega majad süttisid ning peagi lõõmas kogu laiul olnud küla ühtlase tulemerena. Küla, kus neile oli peavarju antud, muutus nende silme all olematuks (Vetter 2004, 104). Läänemere idaosa admirali sõjapäevikusse on sisse kantud, et sel samal päeval, 1. oktoobril, tulistati kahuripaatidelt
annaabi.ee 
