abil merel. Laeva külgedel oli 30-40 aeru, nina oli tugevasti ülesse painutatud. Laeva nina otsa kui ka ruhvi kaunistasid tavaliselt puust nikerdatud draakonipead. Need kujud olid viikingitele omavahel tunnusmärkideks, kuid peale selle pidid koletised rünnatavais hirmu äratama. Normannide laevadele võis mahtuda 40-60 inimest koos kogu tagavaraga, mis pikkadeks merereisideks vajati. Kummalegi laeva külgedele oli asetatud suured vappidega kaunistatud kilbid, mis pidid kaitsma ühtlasi ka aerutajaid. Esimene teadaolev röövretk toimus 793. aasatal ja nad röövisid Northumbia ranniku lähedal (Põhja-Inglismaal) asuvat Lindisfarne´i kloostrit. Edasi korraldasid viikingid üha enam ja enam rüüsteretki ja kallaletunge, eelkõige aga keldi aladele: Jarrow ja Monkwearmouth (794), Rechru (795) ning samal aastal veel Skye ja Iona. Rüüsretked friisid-sakside rannikule, see ajendab Karl Suurt rannakaitset looma. Kuna suri Karl Suure poeg Ludwig
kl VIIKINGID (Loojad või hävitajad) Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad, kes käisid kauba- ja rüüsteretkedel. Kaugeid retki võimaldasid heade sõiduomadustega laevad, mis võimaldasid maabumist madalatel rannikutel. Laevu sõuti kahelt poolt aerudega, lisaks oli laeval puri. Nii laeva nina kui ka ahter olid hästi kõrged ning nende otstesse oli nikerdatud lohepea. Laeva külgedele olid kinnitatud suured kilbid, mis aerutajaid varjasid ning kaitsesid. Laeva meeskonda kuulus 30-40 meest.Viikingite aeg oli täis vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist.Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris.Taluperede nooremad pojad,kellele kodus maavaldust ei jätkunud,olid sunnitud põllutöö asemel otsima elatist peamiselt kaubandusest ja mereröövist. Nii kujunenud viikingite salgad.
teisi välja. Hakkavad põiki üle ujuma, ja muud kui põhja, sest temast ei jaksa keegi üle ujuda. Saad pooleni, oled väsinud, ujud üle poole -- kramp, saad juba kalda ääre -- rabandus ja nõnda suredki sinna, nagu selleks, et teistel oleks hõlbus sind välja tõmmata. Mina isegi vedisin ühe niisukese rabandusemehe kuivale, alles siis läksin politseisse. Ja keda ei võta kramp ega rabandus, see saab aeruga pähe või jääb mõne aurulaeva alla. Sest ühte pead sa teadma: aerutajaid on siin ilusa ilmaga nagu sipelgaid mere ääres. Aerud muud kui välguvad aina, nagu lendaksid luiged. Ja aerude vahel tiirlevad aurulaevad, ikka üksteise järele, üksteise järele või teineteisest mööda, aina mööda. Ütle nüüd ise, kuidas sa seal ujud, kus niipalju aurulaevu. Juba paljast hirmust saad krambi jalga või rabanduse südamesse. Jah, oleks veel suine aeg, siis sa näeksid. Soojaga aina tudengid, tudengid, tudengid... venelased, sakslased, poolakad...
annaabi.ee 
