röövretkedel ja mis mahutasid 30-40 inimest, nende laevade ninasse olid vaenlase hirmutamiseks nikerdatud lohepead, kuid oma maale lähenedes võeti see ära, et maavaimusid mitte hirmutada ja pahandada. Viikingilaevadest on meil ettekujutus tänu paatmatustele. Suurim seni leitud laevadest pärineb u 900. aastast. Selle pikkus on üle 23 m, laius üle 5 m, kaal täisvarustuses u 20 tonni. Laev mahutas 64 sõdalast, liikus edasi 16 aerupaari jõul, kuid tal olid ka mast ja purjed. Viikingid sõitsid piki mererannikut ja tungisid jõgesid pidi ka sisemaale. Laevad olid madala süvisega ja väga sobilikud sõitma ka mööda väikesi jõgesid. Laeva raapuri oli sageli triibuline või ruuduline. Mina arvan, et viikingid olid oma ajakohta ikka väga nupukad ja targad mehed, kelle lejutisi me tänini kasutame. Viikingid suutsid laieneda Islandile, Gröönimaale, paljud rändasi Inglismaale ning Põhja-Ameerikasse.
Kartaagolaste reisidest tuntuim on Hanno merereis.(525 a. e.m.a.) Kartaagolastel õnnestus jõuda mööda Atlandi ookeani poolset Aafrika külge kuni ekvaatorini. Hanno merereisist on säilinud kreeka templi seinale raiutud lugu. Ja kartaagolased otsustasid saata Hanno merereisile Heraklese sammaste ( teisel pool Gibraltari väina asuvad kaljud, mille olevat püstitanud Herakles) taha, et asutada seal foiniiklaste asundusi. Hanno läks teele 60 laevaga. Igal laeval oli 50 aerupaari. Kokku tuli kaasa 30 000 inimest, nii mehi kui naisi, kellel oli kaasas söök ja muu kraam. Jõudnud Heraklese sammaste taha, sõitsid nad veel 2 päeva ja asutasid seal esimese linna, mille lähedal oli suur tasandik seejärel sõideti edasi. Oma teel nägid kartaagolased rohumaid, kus oli palju elevante ja teisi loomi. Kaljustes dzunglites kohati ka gorillasid, keda kartaagolased pidasid metsinimesteks . Kalda äärde asutati mitmeid linnu.
Lisaks ehetele oli seal ka relvi. Kangurkalmetest ja kivivarekalmetest on leitud hulgaliselt neete, laevaneete. Võib-olla põletati surnud koos laevaga ja siis puistati kõik kalme. Või siis pandi kõik koos laevaga kalme ja põletati seal. Salme külas oli laevmatus. See haud leiti juhuslikult kaablikraavi kaevamisel. Kaevamisel tulid välja selged laeva jäljed, pikkus üle 10.2m, laius kuni 6.2m. Laeva ennast polnud alles, kuid olid laevaneedid. See laev võis kasutada liikumiseks kuut aerupaari. Laevast tuli välja seitse luustikku. Laevas olevad mehed on maetud 7.sajandi teisel poolel või 8.sajandi esimesel poolel. Kaasas oli väga palju relvi, nooleotsi ja muud, ka täringuid. 2010 avastati Salmes teine laev, kus oli 30 meest, palju relvi, kilpe ja muud, ka nooleotsi. Laibad olid laotud kolmes reas ja üksteise peale. Mehed olid 20-40aastased, kõigil selged relvalöögi jäljed. On selge, et tegemist oli meestega, kes on lahingus surma saand. Need olid arvatavasti skandinaavlased
annaabi.ee 
