toidumürgistused ning antibiootikumidega seotud kõhulahtisus-koliit. Klostriidide märkimisväärset võimet põhjustada haigestumist seostatakse nende võimega säilida keerulistes keskkonnatingimustes spooride moodustamisega; kiire kasvuga toitaineliselt soodsates tingimustes; mitmete histolüütiliste, entero – ja neurotoksiinide tootmisega (Murray et al, 2012). 3.2 Clostridium perfringens Clostridium perfringens on anaeroobne, kuid aerotolerantne gram-positiivne spoore moodustav pulgakujuline bakter, mis toodab enterotoksiine. Bakter on suhteliselt külmatolerantne ja spoorid kõrgele temperatuurile resistentsed. Mitte-patogeenne C. perfringens on keskkonnas laialt levinud ja seda on sageli isoleeritud inimeste ning loomade soolestikust. Bakteril on mitmeid isotüüpe, tüüp A sisaldab peaaegu alati cpe geeni – see on enterotoksiini geen, mis põhjustab toidumürgistust. Tüübid B, C, D ja E võivad samuti vahel seda geeni sisaldada
Katalaas lagundab vesinikperoksiidi. Peroksidaas lagundab ka vesinikperoksiidi (ei teki O2). 15. Kuidas jaotatakse mikroobid hapnikunõudluse alusel? obligatoorne aeroob – vajab O2. Olemas katalaas ja SOD. Aeroobne hingaja fakultatiivne aeroob – saab kasvada ka seal, kus hapniku pole. Eelistab hapnikukeskkonda. Olemas katalaas ja SOD. Aeroobne/kääritaja/anaeroob. obligatoorne anaeroob – ei talu O2. Puudu katalaas ja SOD. Anaeroob/kääritaja. aerotolerantne anaeroob – kasvab paremini anaeroobsis, aga hapnik ei pärsi. Olemas SOD, katalaas puudu. Kääritaja. Mikroaerofiil – kasvab madalal hapniku konts. (2-10%) kui õhus (20%). Puudu katalaas/SOD või madala aktiivsusega. Anaeroob/aeroob. 16. Kuidas valmistad püstagarid mikroobi hapnikutarbe uurimiseks? LB püstagarisse teen külvinõelaga pistekülvi. Pean lisama geelistajat (agarit) kindlasti. 17. Iseloomusta aerotolerantsete anaeroobide kasvu söötmesambas?
Neil on õhem soole limaskest ja toitained imenduvad kiiremini. Mikroobid kes ei põhjusta haigestumist tavalistel loomadel, on patogeensed mikroobivabadele loomadele. Aga nt amöboidsesse düsenteeriasse nad ei nakatu, sest nende sooles pole baktereid kellest amööbid toituvad. 34 Nahk nahapind on kuiv ja happeline (happeid toodavad stafülokokid ja higinäärmed). Tüüpilised nahaasukad on stafülokokid ja mikrokokid. Propionibacterium acnes on aerotolerantne anaeroobne bakter, keda isoleeritakse mädastest vistrikest. Brevibacterium on bakter, keda leidub rohkesti jalgade nahal ja kes põhjustab halba lõhna. Kui nahk hoida puhtana, siis on temal ainult normaalne mikrofloora, kes suudab elada nende ainete arvel , mida nahanäärmed eritavad. Kui nahk must, koguneb sinna orgaanikat ja võivad kasvama hakata mikroobid, kes ei kuulu naha normaalsesse mikrofloorasse. Pärast
annaabi.ee 
