Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga tähtis gaas. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Osoonikihti lõhuvad freoonid, mida kasutatakes külmutuskappides. Mõningad tööstused on hakkanud kasutama butaani ja propaani, aga seda pole teinud kõik tööstusettevõtted. Osoonikihti lõhuvad ka kõrgel lendavad lennukid. Lennukikütuse põlemisel tekkib hulgaliselt põlemisjääke, peamiselt lämmastikdioksiide ja veeauru ning aerosooliosakesi. Osoonikihi hõrenemise tagajärjel tekkivad haigused, elusorganismide mutatsioonid ja see häirib fotosünteesi. Osoonikihi kahjustamine toob kaasa UV-B kiirguse hulga suurenemise ja negatiivse mõju. Ka Eesti aitab kaasa, et osoonikiht ei hõreneks. Eesti keskkonnastrateegia on seadnud enda eesmärgiks kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained. Selleks et ära hoida osoonikihi hõrenemist tuleks vähendada aerosoolide
värviosakesed laetakse elektriliselt, mistõttu nad tõukuvad üksteisest ja jaotuvad düüsist väljumisel ühtlaselt. Värvitav pind laetakse vastasmärgiga laenguga või maandatakse, mille tagajärjel laetud värviosakesed tõmbuvad pinnale ja moodustavad ühtlase kihi. Selline meetod on palju efektiivsem kui suruõhuga värvimine, sest tagab ühtlasema kihi ja suurendab katmise efektiivsust. Lisaks saavad raskesti ligipääsetavad kohad kergemini kaetud Laadimine Pihustatud aerosooliosakesi ka laetakse, seda elektriliselt kasutades kolme põhilist meetodit: Otsene laadimine: Elektrood pannakse värvireservuaari või värvitorustikku. Pihuse laadimine: Pihustatud vedelik satub elektrivälja düüsist väljudes. Elektriväli tekitatakse elektrostaatilise induktsiooni, koroona või ühe või enama elektroodi abil (rõngaselektrood või elektroodide võrk). Tribomeetriline laadumine: Kasutatakse hõõrdumist, mis tekib värvi söötmisel värvipritsile
Viimastel aastatel on paljudes riikides täheldatud nahavähki haigestumise suurenemist, mis on tingitud osoonikihi hõrenemisest ja ultraviolettkiirguse jõudmisest Maale. Teatavasti põhjustab 300-400 nm lainepikkusega ultraviolettkiirgus päevitust ja D-vitamiini teket, lühema lainepikkusega kiirgus aga kutsub esile rakkude hävinemise. Stratosfääri paiskub lennuki ja raketikütuse põlemisel hulgaliselt põlemisjääke, peaasjalikult lämmastikdioksiide ja veeauru ning aerosooliosakesi. Umbes ühemikromeetrilise läbimõõduga osakeste hulga pidevat kasvu pannakse praegu rakettide süüks. Maailma kõige tihedama liiklusega lennukoridoris , mis kulgeb Atlandi ookeani põhjaosa kohal Euroopa ja Ameerika vahel on K Rohtmetsa(1994) andmeil osoonikiht 1994 aasta kevad-talvel veerandi võrra õhemaks kulunud. Iga päev kasutab seda õhuteed umbes 500 regulaarset lennuliini. Iga päev lendab üle Atlandi umbes 700 lennukit
alles liiguvad ülespoole osooni ohustama. Metüülbromiid hävitavad peaaegu sama palju osoonikihti kui feroodid. Metüülbromiide satub atmosfääri nimelt: viljakoristusele järgnev kahjuritõrje, metsade ja kõrrepõldude põletamine ja tinaühenditega bensiini kasutavate autode heitgaasid abil. Osooni ohustab ka lennukite ja raketikütuste põlemisjäägid nimelt lämmastikdioksiide ja veeauru ning aerosooliosakesi. Osooniaugud ohustavad nii keskkonda kui ka inimeste tervist, sest seetõttu jõuab Maale suuremal hulgal ultraviolettkiirgust. Eriti kahjulik on UV-B kiirgus, teadlaste väitel toob just selle tugevnemine kaasa suurema haigestumise nahavähki ja silmakaesse; nõrgeneb inimeste immuunsüsteem, mistõttu võivad levima hakata nakkushaigused; tekib senisest enam happelist sudu. Suurenenud UV-B kiirguse hulk võib põhjustada mitmete taimeliikide saagikuse langust,
vahele Lämmastikuühendid Ühendid N2O, NO ja NO2 lagundavad osooni. Enamus lämmastikuühendeid atmosfääris on pärit reaktiivlennukitest, kõrge temperatuuriga kütteallikatest ja sõidukitest. Lennuliikluse mõju osoonikihile Stratosfääri paiskub lennuki ja raketikütuse põlemisel hulgaliselt põlemisjääke, peaasjalikult lämmastikdioksiide ja veeauru ning aerosooliosakesi. Maailma tihedaima liiklusega lennukoridoris , mis kulgeb Atlandi ookeani põhjaosa kohal Euroopa ja Ameerika vahel on osoonikiht 1994 aasta kevad-talvel veerandi võrra õhemaks kulunud. Halva mõju kahandamiseks tuleks vähendada lennukite arvu või lennukõrgust. Klooriühendid
Mõningal määral reageerivad broomi aatomid HO2 molekuliga moodustades HBr ja vabaneb O2. Kuid HBr reageerib omakorda OH molekuliga ja vabaneb jällegi broomi aatom. 5 Lennuliikluse mõju osoonikihile Stratosfääri paiskub lennuki ja raketikütuse põlemisel hulgaliselt põlemisjääke, peaasjalikult lämmastikdioksiide ja veeauru ning aerosooliosakesi. Umbes ühemikromeetrilise läbimõõduga osakeste hulga pidevat kasvu pannakse praegu rakettide süüks. Maailma kõige tihedama liiklusega lennukoridoris , mis kulgeb Atlandi ookeani põhjaosa kohal Euroopa ja Ameerika vahel on K Rohtmetsa(1994) andmeil osoonikiht 1994 aasta kevad-talvel veerandi võrra õhemaks kulunud. Iga päev kasutab seda õhuteed umbes 500 regulaarset lennuliini. Iga päev lendab üle Atlandi umbes 700 lennukit. Selline tihe lennuliiklus on aga
Põhjapoolkera stratosfääris on on vulkaanide mõjust vabal ajal aerosoole rohkem aktiivsema inimtegevuse tõttu. Kuna kummagi poolkera õhuringlused toimuvad suhteliselt eraldi, ei mõjuta see lõunapoolkera olukorda. Seega, ennustamaks osoonikihi olukorra muutusi on hädavajalik teada stratosfääri aerosooli ajalist ja ruumilist jaotust. M.Chanini(1993) andmeil võib aerosooliosakeste iseloomu ja ruumilist jaotust uurida laserloodiga.Kosmosesse lastakse võimas laserkiir , mis puudutab aerosooliosakesi. Tagasi tulev valgus sisaldab infot osakestest. Menetluse abil võib määrata näiteks osakeste hulga ja klassifitseerida nende tüübi. 1.5 Lennuliikluse mõju osoonikihile Stratosfääri paiskub lennuki ja raketikütuse põlemisel hulgaliselt põlemisjääke, peaasjalikult lämmastikdioksiide ja veeauru ning aerosooliosakesi. Umbes ühemikromeetrilise läbimõõduga osakeste hulga pidevat kasvu pannakse praegu rakettide süüks. 14
annaabi.ee 
