Esimeste ristikoguuste kunstilised vajadused ja võimalused väiksed. Visuaalne kunst esialgu kristlastele isegi lubamatu. Jumala sõna - pühakiri- tähtsaim. Pühakirja töhtsus tõi kaasa raamatukunsti sünni. Materjal - töödeldud loomanahast pärgament. Vastupidav. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid tekste. Tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. (5. - 6. sajandist pärit käsikirjad nii kõrgtasemelised, et tunnistavad varasema aerngu olemasolu.) Jälitamise ja tagakiusamise tõttu pidid kristlased esialgu varjatult kokku saama. Algul said kristlaste kokuktulekukohtadeks üksikute jõukamate koguduseliikmete elamud, aiad või vaba loodus. See-tõttu, 1.-2. sajandi kristliku kunsti peaagu ainsateks allikateks maa- alused koopad e. katakombid, mille seintesse maaliti surnuid. Katombe leitud Lähis-Idas, Ittalias jm. Osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö. Otse Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus 900 kilomeetrini
süsteem, milles esindatud aine oleku kolm faasi- tahke, vedel ja gaasiline. Mulla põhimassi moodustab tahke aine, milles eristatakse mineraalset ja orgaanilist osa. Mineraalosa on suures ülekaalus (85-98% mullamassist), pärineb maakoort moodustavaist kivimeist ja on mineraaltoitainete reservuaariks taimedele. Kivimeid, millest on moodustunud muld, nim mulla lähtekivimeiks. Kuigi orgaaniline osa on üsna väike on ta mulla aktiivseim komponent, mullatekke ja aerngu liikumapanev jõud ning lämmastikuallikas mullas. Orgaanilise osa mõjul toimub mineraalosa bioloogiline murenemine ja taimede poolt omastavate mineraalainete moodustumine. 9. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* Mullatekkes on oluliseks lähtekivim ja selle omadused. Lähtekivimi omadused määravad ära ka tulevase mulla koostise. Muld tekib lähtekivimi murenemisel (füüsikaliste ja keemiliste protsesside kaudu). 10. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)*
Kalakasvatustes mõjuvad stressitegurid e. Stressorid kaladele praktiliselt pidevalt. Esmajoones tuleb nimetada kalade väljapüüki tiikidest, sumpadest või mitmesugustest kalakasvandustes kasutatavatest mahutitest. Olulisteks stressiteguriteks on ka ülemäärane asustustihedus ,samuti veetemperatuuri, vee hapnikusisalduse ja orgaaniliste ainete sisalduse muutused ning mitmesuguste mürgiste ainete sattumine vette või kalasööta. Haiguse tekke ja aerngu mehhanismi nimetatakse patogeneesiks . Haiguse patogenees on lahutamatult seotud etioloogiaga ning kumbagi neist ei saa uurida eraldi. Patogeneesi käigus kujunevad välja 7 haigusnähud,kusjuures see sõltub paljudest asjaoludest ,eriti aga: