oluliselt ka substraadi omadustest ja mikroobide endi füsioloogilistest iseärasustest. pHreguleerimisega võib mikroobide arengut kas stimuleerida või pidurdada ja sel on suur praktiline tähtsus. Happelise reaktsiooni negatiivset toimet roisubakteritele kasutatakse näiteks toiduainete hapendamisel ja marineerimisel 2) Redokspotensiaal: Redokspotentsiaal (Eh) iseloomustab keskkonna aeratsiooniastet. Teda saab määrata potentsiomeetriliselt ja väljendada voltides. Redokstingimusi võib tähistada ka sümboliga rH2, mis tähendab keskkonna molekulaarse vesiniku rõhu negatiivset logaritmi atmosfäärides võetuna vastasmärgiga. rH2= Eh/0,03+2pH (20°C juures) Vastavalt hapniku vajadusele keskkonnas jaotatakse mikroobid: · obligaatsed aeroobid (seega
ka näiteks karbamiidi või orgaaniliste ainete poolest rikkas sõnnikus 3 kuni 6 °C juures edasi. Muldade kultuuristamine so. nende väetamine kas orgaanilise või mineraalväetistega hoogustab samuti mikroobide kasvu ja mikrobioloogilisi protsesse. Väetamine näiteks sõnniku või kompostiga tõstab nii orgaanilise aine hulka kui ka rikastab mulda mikroobidega. Künd, kultiveerimine, äestamine jne. parandab mulla aeratsiooniastet seega ka aeroobsete mikroorganismide elukeskkonda. Mikroobide elutegevusel on suur tähtsus mulla viljakuse kujundamisel ja ainete looduslikus ringes. Orgaanilised ained kas taime jäänuste või surnud loomade kujul sattudes mulda mineraliseeritakse. Süsiniku, lämmastiku, fosfori ja teiste elementide orgaanilised ühendid, mis on taimedele vastuvõtmatutes vormides, muudetakse mikroobide abil nüüd neile vastuvõetavateks.Mulla sanitaarsel
Roiskbakteritel paljunemine väheneb 3-4% juures ja peatub täielikult 7-10% konsentratsiooni juures. 17. Keemiliste välistegurite mõju mikroorganismide elutegevusele. Keskonna reaktsioon pH- iga mikroobi liik elab teatud pH piirides. Paljudele hallitus- ja pärmseentele on sobiv nõrkhappeline keskkond pH-ga 5—6. Suurem osa baktereid kasvab paremini neutraalses või nõrkleeliselises keskkonnas (pH 6,8—7,3).Keskkonna redokspotensiaal redokpotensiaal (Eh) iseloomustab keskkonna aeratsiooniastet. Seda väljendatakse voltides. Redokstingimusi tähistatakse sümboliga rH2 rH2= (20 ºC juures). rH2=41 hapnikuga küllastunud keskkonnas. rH2=0 keskkond on küllastunud vesinikuga. rH2=28 redoksprotsesside tasakaalu korral. Keemilised ained. Keemilisi aineid, mis mõjuvad mikroobidele hävitavalt nimetatakse antiseptikuteks. Siia alla käivad järgnevad ühendid:raskete metallide ioonid (nt kuld, vask, hõbe jt); paljud oksüdeeriad (kloor, jood,
annaabi.ee 
