Sugukond kilplutiklased Pentatomidae. Arvukas, peamiselt troopilistel aladel esinev sugukond. Putukad on lühikese, laia ja õhukese kehaga. Seljal esinev kilbike on suur ja ulatub vähemalt tagakeha keskpaigani. Tuntud kapsa kahjur on kapsalutikas Eurydema oleracea , metsamarjadel on tavaline marjalutikas Dolycoris baccarum, puudel ja põõsastel üks suurimaid sellesse sugukonda kuuluv punaste jalgadega Pentatoma rufipes, teravilju kahjustab nokislutikas Aelia acuminata . Selts: Kaamelkaelalised Raphidioptera Kaamelkaelalised on keskmise suurusega (1-5cm) saledad putukad. Pea prognaatne, haukamissuistega. Nii vastsetele kui valmikutele on iseloomulik pikenenud eesrindmik. Võrkja soonestustega väliselt sarnaseid tiibu on kaks paari. Eestiibadel esineb tiivatähn pterostigma. Emasloomadel on pikk muneti. Munad munetakse puitu või koorepragudesse. Rööveluviisiga vastsed elavad koorepragudes või teiste putukate koorealustes käikudes
1.5. Rooma provints 63.a. e.m.a. vallutasid Rooma väed Pompeiuse juhtimisel Palestiina ja piirkonnast sai Rooma riigi Juuda provints. Juudid korraldasid roomlaste vastu 2 suuremat ülestõusu. 66-73.a. toimunud Juudi sõja tulemusena hävitati 70.a. Jeruusalemma linn, s.h. Jahve tempel. Bar-Kohba ülestõusu (132-135) mahasurumise järel keelas keiser Hadrianus juutidel Palestiinas elamise, provints sai uue nime - Syriae Palaestina, Jeruusalemm nimetati Aelia Capitolinaks. Pärast Rooma impeeriumi jagunemist 395.a. läks Palestiina Ida-Rooma (Bütsantsi) koosseisu. 634.a. vallutasid piirkonna muhameedlased ning liitsid ta Araabia kalifaadiga. Pärast Bar-Kohba ülestõusu ning juutide väljasaatmist toimus oluline juutide diasporaa suurenemine, seni eelkõige tihedalt Palestiinaga seotud juutide ajalugu laienes üle tema piiride. Õigusajalooliselt tähendas viimane asjaolu, et vana-heebrea õiguse toimimispiirkond laienes
Sellega näitas ta end võimeka väejuhina ja võitid roomlaste lugupidamise, sest seni ei olnud ühelgi väejuhil õnnestunud sarmaate tagasi tõrjuda. 376 tegi Theodosius äkitselt oma sõjaväelisele karjäärile lõpu ning tõmbus tagasi oma valdustesse Hispaanias. Selle põhjused on keerulised; igal juhul oli asi seotud isa surmaga. Isa süüdistati riigireetmises ja ta mõisteti surma. Theodosius abiellus samal, 376. aastal Hispaania ülikkonda kuuluva Aelia Flacillaga, kes 377 tõi ilmale esimese poja Arcadiuse. Theodosius pühendus oma mõisade valitsemisele. Pärast seda, kui goodid olid 378. aastal Adrianoopoli lahingus võitnud keiser Valensi, kutsus keiser Gratianus Theodosiuse Sirmiumis asuvasse õukonda ning nimetas ta Illüüria komandandiks. Theodosius läks jälle Pannooniasse ning lõi sarmaate, kes olid taas üle Doonau tulnud. 19. jaanuaril 379 ülendas Gratianus Sirmiumis Theodosiuse kaas-augustuseks. Tema võimu alla läks riigi
annaabi.ee 
