VSDTP (menševikud, bolševikud) Saatus: püüab riiki kriisiseisunidt välja tuua, vähendadkas emajanduses bürokraatiat, rikastele lisamaks, tulumaks. 38. Brest- Litovski rahuleping – Venemaa bolševike ja Saksamaa vahel. 3.märts separaalrahu ( liitlased jäävad välja) Soome pidi jääma neutraalseks. Leedu, Eesti, Läti, Poola, Ungari jäid Saksamaale. 39. USA esimeses maailmasõjas – Sekkub sõtta 1917 a suvel. Kuulutab sõja Saksamaale. Oli aelgane, sest maaväig oli väike ja väljaõpetamata. Woodrow Wilson teeb ettepaneku sõlmida rahu. Saksamaa lükkab selle tagasi. 40. Esimese maailmasõja lõpp – Saksamaal puhkeb 1918 revolutisoon, keiser loobub troonist. Kuulutaakse välja Weimari vabariik. 11.nov 1918 kuulutatakse välja Compiegne vaherahu. Rahulepingu väljatöötamine – Versailles rahuleping 28.juuni 1919. 41. Saksamaa kapitulatsioon – Saksamaa kuulutatakse sõja põhjustajaks. 42
ole see, mis saatja välja viimasena välja saatis. 3)TCP peab kasutama võimalikult head algoritmi, mis reguleerib edastuskiirust algoritm koosneb kolmest tähtsast komponendist: *täiendav suurendamine ja mitmekordne vähendamine (additive-increase, multiplicative-decrease) idee seisneb selles, et koormuse akent (Congestion Window) vähendatakse saatja poolel poole võrra kui ilmnevad pakettide kaod. Kui, aga saadakse ACK'e siis suurendatakse vähehaaval koormuse akna suurust. *aelgane algus (slow start) alustatakse sellest, et määratakse väike koormuse akna suurus (näiteks 1 maksimaalne segmendi suurus) ja siis suurendatakse seda väärtust eksponsentsiaalselt pärast iga Round Trip Time'i. Kui esineb esimene paketti kaotus, siis jagatakse see kahega ja koormuse aken suureneb lineaarselt. *reaktsioon timeout'idele (reaction to timeout events) tegelikult reageeritakse natuke teistmoodi (mitte lihtsalt koormuse akna kahega jagamine ja lineaarselt
3)TCP peab kasutama võimalikult head algoritmi, mis reguleerib edastuskiirust algoritm koosneb kolmest tähtsast komponendist: *täiendav suurendamine ja mitmekordne vähendamine (additive-increase, multiplicative-decrease) idee seisneb selles, et koormuse akent (Congestion Window) vähendatakse saatja poolel poole võrra kui ilmnevad pakettide kaod. Kui, aga saadakse ACK'e siis suurendatakse vähehaaval koormuse akna suurust. *aelgane algus (slow start) alustatakse sellest, et määratakse väike koormuse akna suurus (näiteks 1 maksimaalne segmendi suurus) ja siis suurendatakse seda väärtust eksponsentsiaalselt pärast iga Round Trip Time'i. Kui esineb esimene paketti kaotus, siis jagatakse see kahega ja koormuse aken suureneb lineaarselt. *reaktsioon timeout'idele (reaction to timeout events) tegelikult reageeritakse natuke teistmoodi (mitte lihtsalt koormuse akna kahega jagamine ja lineaarselt
3) TCP peab kasutama võimalikult head algoritmi, mis reguleerib edastuskiirust – algoritm koosneb kolmest tähtsast komponendist: täiendav suurendamine ja mitmekordne vähendamine – idee seisneb selles, et koormuse akent (Congestion Window) vähendatakse saatja poolel poole võrra kui ilmnevad pakettide kaod. Kui, aga saadakse ACK’e siis suurendatakse vähehaaval koormuse akna suurust. aelgane algus (slow start) – alustatakse sellest, et määratakse väike koormuse akna suurus (näiteks 1 maksimaalne segmendi suurus) ja siis suurendatakse seda väärtust eksponsentsiaalselt pärast iga Round Trip Time’i. Kui esineb esimene paketti kaotus, siis jagatakse see kahega ja koormuse aken suureneb lineaarselt.
annaabi.ee 
