Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"aelema" - 3 õppematerjali

Kristjan Jaak Petersoni ilmavaade
2
docx

Kristjan Jaak Petersoni ilmavaade

piskuga leppima. Inimene ei tohi lasta ennast veedelda igasuguseist tühjadest ,,asjadest. Mida vähemaga inimene lepib, seda õndsam ta on. Peterson mõistab hukka kõik tühjad kombekesed, moe järeleahvimise jne. Tema ei tunnusta seda põhimõtteliselt ja seepärast käib ta tihti talutaadi riides, kuigi see teda tolleaegses seltskonnas kompromiteerib ja temast sõpru eemale peletab. Inimene peab tõde otsima, tarkust õppima, mitte moe järele aelema ega viisakate elukommete ning tantsu õppimise peale aega raiskama. Peterson hindab sisemist inimest, mõistust, mitte väliseid ja keha ümber lebavaid riidehilpe. Ka ses suhtes seisab ta üksi oma aja keskel kui revolutsionäär, ja see näitab, kui palju kodanlikku julgust, iseloomukindlust ja iseseisvust omas too noor eesti soost akadeemiakodanik, kes oma algupära ei salanud ja tolleaegsele tõbraslikust õhkkonnast läbiimbunud ,,viisakale" seltskonnale kinda näkku julges visata.

Kirjandus → Kirjandus
15 allalaadimist
Morfoloogia
14
docx

Morfoloogia

kahekesi, üksinda, natuke(ne), palju, väga, võrdlemisi, üsna, märksa. Nt Nad läksid kahekesi kalale. Ta laulab võrdlemisi hästi. Täna on üsna ilus ilm. 11. Abimäärsõnad Abimäärsõnad on muutumatud sõnad, mis kuuluvad lauses tegusõna juurde, andes sellele mingi uue tähendusvarjundi või konkretiseerides tegusõna tähendust, nt läbi (elama), vastu (võtma), kallale (kippuma), tagasi (tõmbuma), ära (sõitma), ümber (aelema), valmis (saama), laiali (valguma), läbi (paistma), sisse (elama). Abimäärsõnad on tähenduselt lähedased tuletusliidetele: nad moodustavad koos tegusõnaga uue tähendusliku terviku. 12. Rõhumäärsõnad Rõhumäärsõnad on muutumatud sõnad, mis toimivad lauses üldlaienditena (lause- ja fraasilaienditena). Nad annavad edasi kõike seda, mis käib lausega väljendatava sündmuse kui terviku kohta: tõenäosus- vm modaalhinnanguid, nt võib-olla, arvatavasti, vist, kahjuks;

Keeled → Keeleteadus
23 allalaadimist
Eesti keele vormiõpetus
16
docx

Eesti keele vormiõpetus

· Julgema: julgetakse e juletakse, julgeti e juleti, julgetavat e juletavat, julgetud e juletud Alltüüp SIBLIMA · Siblima-siblida-siblin-siblisin-siblinud-siblitakse-siblitud · 2-silbilise II-vältelise tüvega verbid · Kablima, kodjama, kõblima, pissima, sablima, sadrima, sagrima, sobrama, triblama Alltüüp MUUTUMA · Muutuma-muutuda-muutun-muutusin-muutunud-muututakse-muututud · 2-silbilise III-vältelise astmevahelduseta tüvega verbid (aelema, aetama, ahtruma, ahtuma, alluma, anduma, armuma, auruma, austama, eeldama,eelnema, ehmuma, kehtima, eitama, eostama, haihtuma) · eeru-liitelised võõrsõnad (abstraheeruma, deformeeruma, degenereeruma, eksmatrikuleeruma) · Filtruma, hüdrolüüsuma, konservuma, kristalluma, magneetuma, paralüüsuma jt. Alltüüp KIRJUTAMA · Kirjutama-kirjutada-kirjutan-kirjutasin-kirjutanud-kirjutatakse-kirjutatud

Eesti keel → Eesti keel
177 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun