nähtud on ka raudkulli, talviti värbkakku. Suurimetajatest on võimalik sattuda põdra, metskitse või metssea tegevusjälgedele. Üsna palju elab siin rebaseid ja kährikuid, samuti metsnugiseid ja oravaid. Samas võib viimaste roheliste koridoride hoonestamine sulgeda suuremate imetajate pääsu kaitsealale või sealt sisemaa poole. 2. Laukesoo maastikukaitseala Laukesoo maastikukaitseala asub Harjumaal Kõue vallas, hõlmates Aela, Nõmmeri, Paunaste, Kadja, Pala ja Saarnakõrve küla. Laukesoo on üks soodest, mis võeti kaitse alla 1981. aastal sookaitsealade moodustamise käigus. Kaitseala põhieesmärgiks on suure, puhta vee varudega rabamassiivi kaitse. Laukesoost saab alguse ka Pirita jõgi. Kaitsealal asuvad suured sookurgede pesitsus- ja sügisesel läbirändel kogunemisalad. Kaitseala pindala on 2542 ha. Seda ala vääristavad puutumatu rabamassiiv oma imepäraste rabaelementide ja puhta vee varuga.
Samuti ei sobi rikkalikult väetatud rühvelkultuurid või taliviljad, liblikõielised heintaimed või muud liblikõielised kultuurid. Ka ei talu ta iseendale järgnemist. 4. Taliraps ei ole nii talvekindel. Kevadiseja suvise külvi korral leherohket vartmoodustavat talirapsi võib kasutada sügisel haljassöödana söödakapsa asemel. Sügiselseemne tootmiseks külvataval talirapsilon eeldusi heaks talvitumiseks siis, kui varrealge (kasvukuhik) jääb lühikeseks (1 cm) ja juurek aela läbimõõt umbes 8 mm. Talvitumise edukus sõltub suurel määralsordist, külviajast, külvisenormist,kasvutingimustest, sügisese vegetatsioonipikkusest ja soojuse summast sellelperiood il s.o. kõigest sellest, millest oleneb taime kasvu ja arengu seisund ennetalvitumist. Meie talvede looduslike tingimuste mitmekesisus sügisel ja talvel võibpõhjustada ka talirapsi talvitumise ebastabiilsuse. Mitmel aastal hästi talvitunud sortvõib ühel aastal eelmistest erineval talvel hukkuda
u.::O,lli:d,: cx/(::.1,3)niug.B( i,4,4). Vlolrr srrundon 1,u,rtti,,t-f-p,,,rr,,, l. rul,,na.rl; ,u.u . n aalaLaka...I suul u , , r; rg rr rI J z rc lj,g ; . ,!i. .I{urnmip:eia.[sa rilrutati r a:kus. mille kiul .,erritas p.crioodiga i-l,kiiatr raskrrs v6nh rna, k:ri t:. l,aela I ol '.-' pike.r:aks M llise &sa[u_r,"r '' ""lj;. ";j"t I Arvutage ilaiti rrilirre levimjr,kiirus. vcc,r (uurrcla-sfslllltetjrr :.)' klt inf) | leidt: la sagedusrle I! = 2 lt ,,lr,,Dr, fih. d,rs 300(.rH;.wrsia,rt,i,,
u.::O,lli:d,: cx/(::.1,3)niug.B( i,4,4). Vlolrr srrundon 1,u,rtti,,t-f-p,,,rr,,, l. rul,,na.rl; ,u.u . n aalaLaka...I suul u , , r; rg rr rI J z rc lj,g ; . ,!i. .I{urnmip:eia.[sa rilrutati r a:kus. mille kiul .,erritas p.crioodiga i-l,kiiatr raskrrs v6nh rna, k:ri t:. l,aela I ol '.-' pike.r:aks M llise &sa[u_r,"r '' ""lj;. ";j"t I Arvutage ilaiti rrilirre levimjr,kiirus. vcc,r (uurrcla-sfslllltetjrr :.)' klt inf) | leidt: la sagedusrle I! = 2 lt ,,lr,,Dr, fih. d,rs 300(.rH;.wrsia,rt,i,,
integreerumiseks. Integraasil on 2 DNA-ga seondumise piirkonda. Üks on lambda integreerumissait, mis tugevdab integreerumist. Teine on DNA piirkonnaga seondumissait (vajalik, et tööle hakkaks). Mõlema saidi töötamiseks peab DNA kõverduma – võtma sisse kindla kuju. Selle kõverdumise teeb IHF valk. Lambda kasutab seda IHF-i, mis on E. coli-s olemas. Esineb integraas või rekombinaas. Tal on mingis tsentris kindel seriin, kus on protoneeritud hapnik. Reageerib fosfaadiga nii, et DNA aela 5’ fosfaat on kovalentselt rekombinaasiga seotud. Prooton liigub 3’ O külge. 5’ otsa kaudu on DNA-st üks ahel seotud rekombinaasiga. Seriini rekombinaas. Ja seal on teise DNA molekuli puhul samuti rekombinaas seotud. Selleks on vaja kahte kordusjärjestust. Seal peavad seonduma 2 rekombinaasi molekuli. Need järjestused on identsed järjestused. Vahepeal esinevad unikaalsed järjestused. Mõlemad rekombinaasid tekitavad kovatse sideme 5’ fosfaadi ja seriini jäägi vahele
annaabi.ee 
