elus. Kus algab müsteerium ja kus see lõpeb sellele küsimusele vastaks Karl Marx, et need leiavad oma ratsionaalse lahenduse inimese praktikas ja selle praktika mõistmises. Marx peab religiooni illusiooniks ja oopiumiks rahvale, väites, et religioosne viletsus on ühel ja samal hetkel nii tegeliku viletsuse väljendamine ja selle sama tegeliku viletsuse suhtes ka vastandumine. Saksa filosoofi tsitaatidest ilmneb, et religioon on midagi trivaalset ja aegunut, see on rõhutud olendi hingetõmme, armutu maailma südam. Marxi meelest õigustab kristlus antiikset orjandust, ülistab keskaja pärisorjust, mida ta kaitseb ning millega ekspluateerib inimkonda. Kristlikud sotsiaalsed printsiibid täheldavad klasside vajalikkuses. Edasi nõutakse õiglast karistust patustele, või siis katsetust, mida issand enda lõputus mõttetarkuses läkitab lunastust nende pattude eest. Nende sotsiaalsete printsiipide hulka kuuluvad ka arglikkuse
Minu omadustes, mis ilmnevad alljrgnevas Inimlikkus nne ksitlus Vrtuste ksitlus Suhtumine: tsse, perekonda, identiteeti Suhtumine vastutamisse hiskonnatundlikkus mistmisvalmidus Hariduslikud ettevalmistused: Igal inimesel on vaja jrgmisi ettevalmistusi: ldhariduslikku et elukestvalt edasi ppida erialast et juda selgusele mis valdkonnas tegutseda kutsealast et edukalt suhelda ja olla suhetes ametialast et teha hid otsuseid , neid tita ja olla edukas loomealast et eitada vana/aegunut ja luua nende asemele uut tunnetusalast et saaks tegevusi sidestada, ennetada ohte kaitsealast et kaitsta end, nrgemaid, kodu, kodumaad , vrikust haritud inimene ja eetiline edu EDU - EESMRKIDE EDENEV SAAVUTAMINE, PROTSESS E SISALDAB: HEA TERVIS, ENERGIA, ELURM, H SUHTED, LOOV VABADUS, PS STABIILSUS, HEAOLUTUNNE, M RAHU EDU 7 VAIMSET SEADUST (Deepak Chopra) : MTISKLUSTEKS ! PUHTA POTENSIAALSUSE S - mtiskle, mrka igas olendis arukust ANDMISE S - mida rohkem annad, seda rohkem saad
Karakterkoomikale tugineb ka H. Raudsepa "Vedelvorst" (1932), mis on kirjaniku teine tuntud külakomöödia. "Põrunud aru õnnistus" (1931), "Salongis ja kongis"(1933) ning "Mees, kelle käes on trumbid" (1938) naeruvääristavad kodanlike võimumeeste tegevust ja poliitilisi intriige, poliitiline allegooria peitub ka komöödias "Vaheliku vapustused" (1943). Pärast II maailmasõda jätkas Raudsepp oma loomingut, pilgates aegunut ja iganenut inimeste teadvuses. Tuntumad selle perioodi komöödiad on "Tagatipu Tiisenoosen" (1946) ja "Tillereinu peremehed" (1948). Komöödiakirjanikuna valdas Raudsepp hästi situatsioonikoomikat ja rahvalikult rikast keelt, mis võimaldas luua vaimukat dialoogi. Ta nägi ja kujutas kodanliku ühiskonna mentaliteeti ja selle kandjaid erekoomilises valguses, mis kindlustas talle populaarsuse. Eesti kirjandus- ja kultuurielu XX saj alguskümnendil. "Noor-Eesti" 1905
annaabi.ee 
