Einstein lisas, et massiivsete kehade lähedal peavad aeg ja ruum olema kõverad. Seda kõverust me aga gravitatsioonina tajumegi. · Relatiivsusteooriast tuleneb ka üks kuulsamaid valemeid, mille kohaselt on mass ja energia üksteiseks muundatavad. E=mc² ehk energia on massi ja valguse kiiruse ruudu korrutis. · Erirelatiivsusteooria sidus suhtelise aja ja ruumi neljamõõtmeliseks aegruumiks. Üldrelatiivsusteoria lisas aegruumile kõveruse, milleks on gravitatsioon. Mass kõverdab ruumi ja valguskiir järgib seda kõverust. Selle teooria järgi on inertsiaalne ja gravitatsiooniline mass ekvivalentsed ning pole võimalik kindlaks teha, kas keha asub kiirendusega liikuvas taustsüsteemis või gravitatsiooniväljas. vabalt langevad objektid liiguvad mööda kõvera ruumi geodeetilisi jooni. Gravitatsioon mõjutab lisaks ruumile ka aega.
Sellise temperatuurini on paisumise käigus jahtunud Univer- sum. Universumi algsele (nn. singulaarsele) olekule oli üldtunnustatult omane vastastikmõjude erista- matus, mateeria esinemine bosonkujul ja (energia ülikõrgest kontsentreeritusest tingitud) aegruumi ülim kõverus (sõlmseisund). Aeg ja ruum tekkisid Suure Paugu tulemusena sõlmseisundi lahenemisel. Aegruumi (ja kogu füüsika) juhtlause: Reaalsus (kõik olemasolev) ütleb aegruumile, kuidas kõverduda, kõver aegruum aga reaalsusele (ainele ja väljale), kuidas selles ruumis liikuda.
4-mõõtmelises aegruumis lisandub kolmele ruumiteljele (x, y, z) nende kõigiga ristuv, ajaga võrdelise pikkuse telg (ict), mis on kokkuleppeliselt imaginaarne. 4-mõõtmelises aegruumis on kahe sündmuse ajalis-ruumiline vahekaugus (intervall) kõigi vaatlejate jaoks sama. Üldrelatiivsusteooria kohaselt ei ole olemas jõude vaatleja jaoks, kes tajub jõudu, on vaid aegruum lokaalselt kõver. Aegruumi juhtlause: Reaalsus (kõik olemasolev) ütleb aegruumile, kuidas kõverduda, kõver aegruum aga reaalsusele (ainele ja väljale), kuidas selles ruumis liikuda. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel defor- matsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) mitteelastseks ehk plastseks
4-mõõtmelises aegruumis lisandub kolmele ruumiteljele (x, y, z) nende kõigiga ristuv, ajaga võrdelise pikkuse telg (ict), mis on kokkuleppeliselt imaginaarne. 4-mõõtmelises aegruumis on kahe sündmuse ajalis-ruumiline vahekaugus (intervall) kõigi vaatlejate jaoks sama. Üldrelatiivsusteooria kohaselt ei ole olemas jõude vaatleja jaoks, kes tajub jõudu, on vaid aegruum lokaalselt kõver. Aegruumi juhtlause: Reaalsus (kõik olemasolev) ütleb aegruumile, kuidas kõverduda, kõver aegruum aga reaalsusele (ainele ja väljale), kuidas selles ruumis liikuda. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel defor- 12 matsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha)
vus ( aeg ). Aega ja ruumi ei ole tegelikult olemas. Selline tõsiasi on ainult fundamentaalse tähendu- sega. See ei ilmne otseselt nähtavast maailmast, vaid selline aegruum, mida tunneb relatiivsusteoo- ria ( ja ka kvantmehaanika ), eksisteerib „selle väite peal“. Aeg oleks nagu liikuv. Relatiivsusteoorias ühendatakse aeg ja ruum üheks tervikuks – aegruumiks. Kuid antud juhul liidetakse aja ja ruumile ( ehk aegruumile ) ka liikumine. On olemas mõned nähtused, mis seda teha sunnivad. Näiteks aja aeglenemine. Miks me näeme aja aeglenemist just kehade liikumiste ( nende kiiruste ) aeglenemises? Ja kui aeg on üldse peatunud, siis kehade liikumist üldse ei ole. Miks on olemas just selline seos aegruumi ja kehade liikumise vahel? Aeg ja ruum ei saa olla teineteisest lahus – nii on ka liikumisega. Aeg, ruum ja liikumine – need kolm „komponenti“ ei saa olla teineteisest lahus
vus ( aeg ). Aega ja ruumi ei ole tegelikult olemas. Selline tõsiasi on ainult fundamentaalse tähendu- sega. See ei ilmne otseselt nähtavast maailmast, vaid selline aegruum, mida tunneb relatiivsusteoo- ria ( ja ka kvantmehaanika ), eksisteerib ,,selle väite peal". Aeg oleks nagu liikuv. Relatiivsusteoorias ühendatakse aeg ja ruum üheks tervikuks aegruumiks. Kuid antud juhul liidetakse aja ja ruumile ( ehk aegruumile ) ka liikumine. On olemas mõned nähtused, mis seda teha sunnivad. Näiteks aja aeglenemine. Miks me näeme aja aeglenemist just kehade liikumiste ( nende kiiruste ) aeglenemises? Ja kui aeg on üldse peatunud, siis kehade liikumist üldse ei ole. Miks on olemas just selline seos aegruumi ja kehade liikumise vahel? Aeg ja ruum ei saa olla teineteisest lahus nii on ka liikumisega. Aeg, ruum ja liikumine need kolm ,,komponenti" ei saa olla teineteisest lahus
vus ( aeg ). Aega ja ruumi ei ole tegelikult olemas. Selline tõsiasi on ainult fundamentaalse tähendu- sega. See ei ilmne otseselt nähtavast maailmast, vaid selline aegruum, mida tunneb relatiivsusteoo- ria ( ja ka kvantmehaanika ), eksisteerib ,,selle väite peal". Aeg oleks nagu liikuv. Relatiivsusteoorias ühendatakse aeg ja ruum üheks tervikuks aegruumiks. Kuid antud juhul liidetakse aja ja ruumile ( ehk aegruumile ) ka liikumine. On olemas mõned nähtused, mis seda teha sunnivad. Näiteks aja aeglenemine. Miks me näeme aja aeglenemist just kehade liikumiste ( nende kiiruste ) aeglenemises? Ja kui aeg on üldse peatunud, siis kehade liikumist üldse ei ole. Miks on olemas just selline seos aegruumi ja kehade liikumise vahel? Aeg ja ruum ei saa olla teineteisest lahus nii on ka liikumisega. Aeg, ruum ja liikumine need kolm ,,komponenti" ei saa olla teineteisest lahus
annaabi.ee 
