Järgnevalt vaatame seda, et aegruumi auku on võimalik tõlgendada aegruumi tunnelina ( ehk ussiauguna ). See tähendab seda, et aegruumi auk ja aegruumi tunnel on tegelikult üks ja sama. Selleks koostame aegruumi augu ja aegruumi tunneli võrdluse kohta järgmise tabeli: Aegruumi auk: Aegruumi tunnel: Tegemist on aegruumi auguga. Mida Aegruumi auk on nagu aegruu- enam augu tsentrile lähemale, seda enam mi tunnel. Mida kaugemale aeg aegleneb ja kahe ruumipunkti vahe- ( sügavamale ) tunnelisse minna 7 line kaugus väheneb. Augu tsentris aega seda enam aeg aegleneb ja ka- ja ruumi enam ei eksisteeri. Aegruumi augu he ruumipunkti vaheline kaugus suurust kirjeldab Schwarzschildi raadius. väheneb. Aegruumi tunneli sees
Esimene joonis on pigem keha M suhtes ja teine joonis on aga keha m suhtes. Siin jätame arves- tamata asjaolu, et kui keha m rändab ajas tagasi, kohtub ta ka enda nö. teisikuga. Sellist juhtu vaata- me me edaspidi. Antud juhul on meil ( keha m-il ) rännak ajas minevikku. Kui keha m ,,tahab" rän- nata ajas, siis selleks ei pea ilmtingimata liikuma keha m enda tegelike ( endistesse või tulevates- se ) asukohtadesse ( minema ) ruumis ja ajas, vaid piisab teiste kehade tegelikud asukohad aegruu- mis ( näiteks keha M või K ). Keha m asub esimesel joonisel K-s ( ruumis ) koordinaatidega m( 0,0,0 ). Aeg ( t ) võrdub siis 0-ga, sest et ta ei ole seal olemas. Ta on seal nö. haihtunud; m( 0,0,0,0 ). Kuid keha m asub esimesel joonisel K´-s ( ruumis ) - m( x´,0,0 ). K´-s on keha m aga olemas. Aeg ( t ) võrdub siis t-ga, sest et keha m asub nüüd tegelikkus endises asukohas ruumis ( mitte nii nagu oli näidatud III-s osas ) ja
Siin jätame arves- tamata asjaolu, et kui keha m rändab ajas tagasi, kohtub ta ka enda nö. teisikuga. Sellist juhtu vaata- me me edaspidi. Antud juhul on meil ( keha m-il ) rännak ajas minevikku. Kui keha m „tahab“ rän- nata ajas, siis selleks ei pea ilmtingimata liikuma keha m enda tegelike ( endistesse või tulevates- se ) asukohtadesse ( minema ) ruumis ja ajas, vaid piisab teiste kehade tegelikud asukohad aegruu- mis ( näiteks keha M või K ). Keha m asub esimesel joonisel K-s ( ruumis ) koordinaatidega – m( 0,0,0 ). Aeg ( t ) võrdub siis 0-ga, sest et ta ei ole seal olemas. Ta on seal nö. haihtunud; m( 0,0,0,0 ). Kuid keha m asub esimesel joonisel K´-s ( ruumis ) - m( x´,0,0 ). K´-s on keha m aga olemas. Aeg ( t ) võrdub siis t-ga, sest et keha m asub nüüd tegelikkus endises asukohas ruumis ( mitte nii nagu oli näidatud III-s osas ) ja
annaabi.ee 
