Kasutamiseks ainult Gustav Adolfi Gümnaasiumis Füüsika Gümnaasiumile I. Mehaanika 2. KIIRENDUS 2.1 Kiirendus - suurus, mis iseloomustab keha kiiruse muutumist ajaühikus kiiruse muutus v2 - v1 Dv kiirendus = ; a= = ajavahemik t2 - t1 Dt m [Dv] 1 s m = 1s = 1 2 = 1 m×s -2 [a] = [Dt] s a > 0 kiirenev liikumine (kiirus suureneb) a = 0 ühtlane liikumine (kiirus on muutumatu) a < 0 aeglustuv liikumine (kiiru...
Kiirendus on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Teepikkus /ajaruut ehk m/s2 2. Millist liikumist nimetatakse ühtlaselt muutuvaks? Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Kui keha kiirus kasvab, nimetatakse liikumist kiirenevaks, kui keha kiirus kahaneb, nimetatakse liikumist aeglustuvaks. v = v0 + at, kus v – lõppkiirus, v0 – algkiirus, a- kiirendus t- aeg 3. Esitage ühtlaselt kiireneva liikumise kiiruse valem ja graafik. v = v0 + at, kus v – lõppkiirus, v0 – algkiirus, a- kiirendus, t – aeg 4. Esitage ühtlaselt kiireneva liikumise teepikkuse valem ja graafik. s = v' t 5. Sõnastage Newtoni II seadus. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. 6
muutu. Ühtlaselt sirgjooneliselt liikuva keha trajektoor on sirgjoon ja keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Kui keha kiirus kasvab, nimetatakse liikumist kiirenevaks, kui keha kiirus kahaneb, nimetatakse liikumist aeglustuvaks. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamise alghetk moodustavad taustsüsteemi, mille suhtes keha liikumist vaadeldakse. Teepikkuseks nimetatakse keha poolt läbitud trajektoorilõigu pikkust. Nihkeks nimetatakse keha algasukohta lõppasukohaga ühendavat vektorit. Keha liikumise hetkkiiruseks nimetatakse väga väikese nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku t suhet: Keha liikumise kiirenduseks nimetatakse kiiruse muutu ajaühikus.
Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud (ka kaldpinnal) Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda ja on suunatud liikumisele vastupidiselt, nimetatakse hõõrdejõuks. Fh = kNcos = kmgcos k-hõõrdetegur, N-pinnareaktsioon 7. Ühtlaselt muutuv liikumine- konstantse kiirendusega liikumist nimetatakse ühtlaseks muutuvaks (kiirenevaks või aeglustuvaks) liikumiseks. a=const 8. Kiirendus- suurus mis iseloomustab keha kiiruse muutumist ajaühikus. a=v/t a<0aeglustuv, a=0 ühtlane, a>0kiirenev Raskuskiirendus: g=9,81 m/s2 Kesktõmbekiirendus (normaalkiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. a n = v2/R = 2R -nurkkiirus Nurkkiirendus näitab, kui palju muutub keha nurkkiirus ajaühikus. = ( - 0) / t (rad/sek2) Kiiruse suuruse muutumist näitab tangentsiaalkiirendus. at = r 9. Pöördliikumine
- 1 m/s on niisugune keha kiirus, mille puhul keha läbib 1 sekundi jooksul 1 meetri. 22.Defineerida 1 m/s2. - 1 m/s2 on niisuguse keha liikumise kiirendus, mille puhul keha kiirus muutub 1 sekundi jooksul 1 m/s võrra. 23.Milline liikumine on ühtlaselt kiirenev liikumine? - Ühtlaselt kiirenevaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus kasvab võrdsetes ajavehemikes võrdsete suuruste võrra. 24.Milline liikumine on ühtlaselt aeglustuv liikumine? - Ühtlaselt aeglustuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus väheneb võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. 25.Milline liikumine on kõverjooneline liikumine? - Kõverjooneliseks liikumiseks nimetatakse liikumist, mida saab vaadelda liikumisena mööda ringjoone kaari. 26.Mida nimetatakse kehade vabaks langemiseks? - Kehade vabaks langemiseks nimetatakse kehade langemist vaakumis. 27.Iseloomusta kiirust kõverjoonelisel liikumisel. - Kiiruse suund muutub pidevalt. Kui
1 võrra. s s 23. Milline liikumine on ühtlaselt kiirenev liikumine? Ühtlaselt kiirenevaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus kasvab võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. v = v 0 + at a >0 24. Milline liikumine on ühtlaselt aeglustuv liikumine? Ühtlaselt aeglustuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus väheneb võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. v = v 0 - at a <0 25. Milline liikumine on kõverjooneline liikumine? Kõverjooneliseks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille trajektoor ei ole sirge, vaid kõver. Nt planeetide, kellaosuti liikumine. 26. Mida nimetatakse kehade vabaks langemiseks? Kehade vabaks langemiseks nimetatakse kehade langemist vaakumis.
Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda ja on suunatud liikumisele vastupidiselt, nimetatakse hõõrdejõuks. Fh = kNcos = kmgcos k-hõõrdetegur, N-pinnareaktsioon 7. Ühtlaselt muutuv liikumine- konstantse kiirendusega liikumist nimetatakse ühtlaseks muutuvaks (kiirenevaks või aeglustuvaks) liikumiseks. a=const 8. Kiirendus- suurus mis iseloomustab keha kiiruse muutumist ajaühikus. a=v/t a<0aeglustuv, a=0 ühtlane, a>0kiirenev Raskuskiirendus: g=9,81 m/s2 Kesktõmbekiirendus (normaalkiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. a n = v2/R = 2R -nurkkiirus Nurkkiirendus näitab, kui palju muutub keha nurkkiirus ajaühikus. = ( - 0) / t (rad/sek2) Kiiruse suuruse muutumist näitab tangentsiaalkiirendus. at = r 9
annaabi.ee 
