et puudub mootori kiiruse juhtimine. Rootorile mõjub sujuv pidurdusmoment ning seetõttu kasutatakse rootori pidurdamiseks ja seisval rootoril pidurdusmomendi hoidmiseks alalisvoolupidurdust lühikeste ajavahemike vältel. Sagedane alalisvoolupidurdus võib põhjustada mootori liigkuumenemist ning seetõttu on soovitav kasutada selleks vajalikke kaitseseadmeid. Aga loomulikult võib ajami peatumine toimuda ka vaba väljajooksu või aeglustusrambiga. Vaba väljajooksu puhul katkestatakse mootoril toide ning jäetakse mootor jooksma kuni koormus ja hõõrdejõud teda ei peata. Aeglustusrambi puhul aeglustatakse mootori kiirust sageduse vähendamisega kuni pidurdussageduseni ja rakendatakse seejärel dünaamilist pidurdust. Pidurdussageduseks loetakse sagedust, millest allpool rakendatakse mootori dünaamilist pidurdust [25]. Arvutusülesanne II Kolmefaasiline asünkroonmootor kiireneb nimikoormusel 1,5 sekundiga
puhul f = 0 Hz), mis tähendab, et puudub mootori kiiruse juhtimine. Rootorile mõjub sujuv pidurdusmoment ning seetõttu kasutatakse rootori pidurdamiseks ja seisval rootoril pidurdusmomeni hoidmiseks alalisvoolupidurdust lühikeste ajavahemike vältel. Sagedane alalisvoolupidurdus võib põhjustada mootori liigkuumeemist ning seetõttu on soovitav kasutada selleks vajalikke kaitseseadmeid. Aga loomulikult võib ajami peatumine toimuda ka vaba väljajooksu või aeglustusrambiga. Vaba väljajooksu puhul katkestatakse mootoril toide ning jäetakse mootor jooksma kuni koormus ja hõõrdejõud teda ei peata. Aeglustusrambi puhul aeglustatakse mootori kiirust sageduse vähendamisega kuni pidurdussageduseni ja rakendatakse seejärel dünaamilist pidurdust. Pidurdussageduseks loetakse sagedust, millest allpool rakendatakse mootori dünaamilist pidurdust [13]. 5.8. Arvutusülesanne Kolmefaasiline asünkroonmootor kiireneb nimikoormusel 1,5 sekundiga pöörlemiskiiruseni
Julrtlülitite paranreetriļ (B0l-0) on nt. koļm valikut, millele vastavad kolnr joorrisel 5.13
rräidatud ajarni käivitusnreetodit: a) edasi- ja tagasisuuna valik talitlusajaks sulguvate
korrtaktidega, b) käivitLrse ja reeversi valik talitlusajaks sulgttvate kclntaktidega ja c) edasi- ja
tagasi suuna rring peatuntise valik nupplülitite inrpulsskontaktidega.
Ajami peatumine r,õib toimuda kas vaba väljajooksu või aeglustusrambiga ģoorris 5.l4).
AeglttstLrsr'mbi puhrrl välrerrdatakse nrootori kiirust sageduse väherlciarrrisega kuni pidur'dus-
sageduserri .ia rakericlatakse seejärel dürraatnilist pidurdust. Mootori taaskäivitanriseks pärast
vaba r,äl.iajooksu tuleb jälgida, et mool.or oļeks peaturrud. Kui käivitata,
annaabi.ee 
