Naerujoogaga üle maailma - 60 riigis on rohkem kui 6000 naeruklubi. Naermisest ja jooga hingamisest saab rohkem hapnikku: Hingamine on elu alus. Jooga rõhutab, et hea tervise saladus on pikem hingamine. Üks põhjus miks me jääme haigeks, on hapniku puudus meie keha rakkudes, mis tekib sellepärast, et me ei hinga õigesti. Stressi ja negatiivse meeleolu tulemusena muutub meie hingamine pindmiseks ja ebaregulaarseks. On tõestatud, et kui me teadlikult hingamisrütmi aeglustame ja hingame sügavamalt kasutades oma diafragmat, kogeme rahulikku meelt ja keha saab lõdvestuda. Naer ja jooga hingamisharjutused ergutavadki vahelihase ehk diafragma ja kõhulihaste liikumist. See aitab aktiveerida parasümpaatilist närvisüsteemi, millega kaasneb lõõgastus- ja rahuseisund. Südame töö aeglustub. Kokkutõmbunud ja pinges diafragma takistab nii hingamist, naermist kui ka söömist. Õpi sügavalt kõhu kaudu hingama - see lõdvestab keha ja rahustab meele.
Kapillaarsetes poorides paikneb vesi ja mittekapillaarsetes õhk. Kui me töötleme mulla läbi, siis kapillaarsed poorid taastuvad ja mittekapillaarsete pooride arv suureneb. Seega mida enam 19 kapillarseid poore on, seda paremini tuleb vesi mulla pinnale. Viilu harjadel on kuivamine kiirem, madalad lohud kuivavad aeglasemalt. Kui me libistame, siis katkestame kapillaarid ära. Seega libistamisega aeglustame aurumist ja ka kuivamist! Millal peaks libistama hakkama? Põld peaks olema kirju väljanägemisega künniviilude harjad hakkavad muust pinnanst heledaks muutuma. Libistamise efekt väheneb oluliselt kui muld on kõvaks kuivanud. Sobivaim mullaniiskus on 50...60% maksimaalsest veemahutavusest, raskematel muldadel väiksema, kergematel suurema niiskuse juures. ÄESTAMINE Äestamise ülesanded sõltuvad äestamise ajast. Eristatakse: - külvieelset - külvijärgset
Selle mudeli oluline tunnusjoon on aktiivne osalemine naermisel. Naermisest ja jooga hingamisest saad rohkem hapnikku Hingamine on elu alus. Jooga rõhutab, et hea tervise saladus on pikem hingamine. Üks põhjus miks me jääme haigeks, on hapniku puudus meie keha rakkudes, mis tekib sellepärast, et me ei hinga õigesti. Stressi ja negatiivse meeleolu tulemusena muutub meie hingamine pindmiseks ja ebaregulaarseks. On tõestatud, et kui me teadlikult hingamisrütmi aeglustame ja hingame sügavamalt kasutades oma diafragmat, kogeme rahulikku meelt ja keha saab lõdvestuda. Naer ja jooga hingamisharjutused ergutavadki vahelihase ehk diafragma ja kõhulihaste liikumist. See aitab aktiveerida parasümpaatilist närvisüsteemi, millega kaasneb lõõgastus- ja rahuseisund. Südame töö aeglustub. Kokkutõmbunud ja pinges diafragma takistab nii hingamist, naermist kui ka söömist. Naerumeditatsioon ja lõõgastumine
annaabi.ee 
