Plastilise mahukahanemisepraod võivad olla väga sügavad, laiusega kuni 3mm ja nende pikkus väga erinev, ulatudes kohati kuni meetrini. Plastiline mahukahanemine Plastilise kahanemise pragude tekke suhtes on kõige tundlikumad: · kõrge tsemendisisaldusega betoonid, · kõrge jahvatuspeensusega tsementide baasil valmistatud betoonid, · madala vesitsementteguriga betoonid, kaasa arvatud superplastifikaatoriga betoonid, · betoonid, kus on kasutatud tardumimse/kivinemise aeglustajaid. Aeglustajad pikendavad plastse oleku aega, kuid ei mõjuta kuivamiskahanemise tingimusi. Ettevaatusabinõud plastilise kahanemise vältimiseks: · valida võimaluse korral betooni valamiseks aeg, kui ilmastik selleks on soodne, vältida valamist tugeva tuule ja päikese käes, · Alustada betooni hooldusega niipea kui võimalik, · Kasutatada polüpropuüleenist kiudusid. · Betoonivalu eel niisutada aluspinnad, raketised ning armatuur.
võib liigitada kahte gruppi: Normaalsed aeglustavad lisandid Plastifitseerivad lisandid. Tardumisaegade pikenemine sõltub suuresti lisandi tüübist ja tsemendi koostisest. Aeglustajate doseeringud on tavaliselt suhteliselt väikesed, ulatudes 0,2-2%ni. Tardumise algust on võimalik nende lisandite abil pikendada 1-6 tunnini, vajadusel sõltuvalt doseeringust 16 kuni 48 tunnini. Aeglustajaid kasutatakse eelkõige: Betoneerimisel sooja ilmaga Transportimisel pika vahemaa taha Et vältida nähtavaid üleminekuid erinevate betoneerimisjärkude vahel Et tagada kogu massiivi üheaegne tardumine. 4. MINERAALSETEST TOORAINETEST SOOJAISOLATSIOONIMATERJALID Soojaisolatsioonimaterjalide eesmärgiks on ehituses hoonete piirdekonstruktsioonide soojapidavamaks muutmine, samuti kuumade pindade isoleerimine. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid on valmistatud
Lubja kustutamine seisneb selles, et ta segatakse veega ja toimub reaktsioon: CaO + H2O = Ca(OH)2 + Q, lubja kustutamisel eraldub soojus Q. Kustutatud lubi sisaldab 80% vett. Lubja jahvatamine enne kustutamist kiirendab kustumist tunduvalt. Lubja kivinemine seisneb tavalisel temp veega segatud mördis ümberkristalliseerumisprotsessi tekkes, tekkinud kristallid kasvavad ja põimuvad üksteisest läbi ja moodustavad struktuuri. Võib olla tarvilik kasutada aeglustajaid või jahutada süsteemi. 12. Lubja kasutamine: 1. müürimördid 2. krohvimördid 3. kuivsegud 4. lubi-liiv tooted 5. segasideained 6. lubivärvid 7. lubi lisandina teiste sideainete valmistamisel 8. kasutamine teistes tootmisharudes. 9. 20. Kipssideained- tootmine (lähtematerjal, tootmise viisid), kasutuskohad 10. Kipssideained peeneks jahvatatud tehislikust või looduslikust kaltsiumsulfaati sisaldavast toorainest põletatud
Toorkummi (vulkaniseerimata kummisegu) põhilise osa moodustab sünteetiline kautsuk. Vulkaniseerimata kummisegu massist ca 1...4% moodustab väävel, mis määrab kummisegu vulkaniseerimisjärgse jäikuse ja kõvaduse. Umbes 2...5% on kummisegus vulkaniseerimise aktivaatoreid, milleks kasutatakse tsinkoksiidi (ZnO) või magneesiumoksiidi (MgO). Sünteetilisele kautsukile lisatakse eelvulkaniseerimise aeglustajaid (0,2 kuni 0,5% kummisegu massist). Valmistatava kummisegu elastsuse suurendamiseks lisatakse 5...15% kummisegu massist plastifikaatoreid, mille moodustavad enamasti rasvhapped, vahad või vaseliiniõli. Täiteainena kasutatakse süsinikku, mida lisatakse 30...60 % kummisegu massist [29]. Joonis 1: Kummisegu moodustavate ainete jaotus massi järgi 7 2
Lubja hüdratatsiooni ja kivinemise protsessid Ca(OH)2 kivinemine seisneb tavalisel temperatuuril veega segatud mördis ümberkristallumise protsessi tekkes, kusjuures tekkinud kristallid kasvavad ja põimudes üksteisest läbi, moodustavad struktuuri. Selle kõrval toimub paralleelne protsess õhus leiduva CO2 toimel, toimub karboniseerumine. Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O Ca(OH)2 kivinemisel vabaneb palju soojust, vesi aga lõhub aurudes moodustunud struktuuri, seetõttu on tarvilik kasutada aeglustajaid või jahutada süsteemi. Lubja kasutamine · Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört · Krohvimördid segus kipsiga · Kuivsegud · Lubi-liiv tooted (silikaatkivid, silikaatbetoonid, silikaltsiit) · Segasideained koostisosadena esinevad räbud ja putsolaanid · Lubivärvid · Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks · Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 18
Soome ja Rumeenia kavatsevad hakata ehitama veel uut. Maailma võimsam on Jaapanis Kashiwazaki Kariwa (2008) kontsern Toshiba tuumaelektrijaam, kus on ekspluatatsioonis 5 keevavee reaktorit (BWR) ja 2 täiustatud keevaveereaktorit (ABWR), summaarse võimsusega 8,212 GWe. Aatomielektrijaamad klassifitseeritakse vastavalt seal paigutatud reaktoritele: o soojus neutronitel töötavad reaktorid, kus kasutatakse spetsiaalseid neutroni aatomituuma aeglustajaid; o kergel veel töötavad reaktorid; o grafiitreaktorid; o kiirete neutronite reaktorid; o subkriitilised reaktorid, kus kasutatakse väliseid neutronite allikaid; o termotuumareaktorid. Väljastava energia järgi jagatakse aatomielektrijaamad (AEJ): o ainult elektrienergia tootmiseks; o nii elektrienergia kui ka soojusenergia tootmiseks; o ainult soojusenergia tootmiseks. Aatomielektrijaamade eelised: o kahjulike jäätmete puudumine;
annaabi.ee 
